-1.2 C
Rapla
Reede, 19 apr. 2024
ArtikkelJalutuskäik mööda kujutluspilte

Jalutuskäik mööda kujutluspilte

Mari Tammar

Meie unistuste kultuurikeskus saab peagi valmis

22. veebruaril avab renoveeritud Rapla kultuurikeskus oma uksed. Renoveerimise käigus saab kultuurikeskus endale juurde tipptehnikaga kinosaali, hubase kohviku ning mitmeid varem puudunud ruume.

Maja juurdeehitise projekteeris Valtu Projekt ning ehitab kohalik ettevõte Expolio. Avamispeoga 22. veebruaril tähistatakse ühtlasi kultuurikeskuse 85. aastapäeva.
Töid vanas postimajas alustati 1. märtsil 2018. “Oleme ehitajale palju lisatöid andnud, aga jaanuari keskpaigas peaks olema kõik tööd tehtud ja siis algab sisustamine,” räägib kultuurikeskuse juhataja Age Rebel. Kui kõik hästi läheb, alustab kohvik juba veebruari alguses.
“Siin ainult üllatused ongi,” ütleb Age naerdes, kui küsin, kas ehituse käigus on tulnud välja ka midagi sellist, millega esialgu arvestada ei osatud. “Täpselt sama nagu haigla peal. Projektis oli kirjas, et peavad olema betoonlaed, aga siin olid puidust laed,” räägib objektijuht. “Ja ükski asi pole vinklis. Suure saali üks külg on teisest 14 cm pikem. Vahed on betooni täis valatud. Ja noortekeskuse lagi on 8 cm loodist väljas,” kirjeldab objektijuht, millega maja on ehitajaid üllatanud. Ta nendib, et vana maja tegemine on palju keerulisem kui uue maja ehitamine. Õnneks on projekti eelarvesse sisse arvatud ka ehitusreserv, mille arvelt täiendavaid töid tehakse.
Väikest väljakutset pakkus ehitamise käigus ka see, et ehitustööd ja Susi stuudios käivad salvestused üksteist ei segaks, aga seni on sellegagi sõbralikult hakkama saadud. “Ma võiksin kiita taevani, kui lihtne on omadega töötada,” räägib Age koostööst Expolioga. “Meil on väga vastutulelik ehitaja. Rapla poisid ehitavad nagu endale,” kiidab Age töö teostajaid, kes ka omaltpoolt parimaid lahendusi otsivad ja välja pakuvad.
“Kuna Rapla on ehitajate jaoks kodulinn, püüame latti kõrgel hoida, et saaks pärast ka ausate nägudega siin Rap­la vahel ringi käia,” ütleb objektijuht Veiko. Kokku on ehitusel tööd teinud ligi 40 inimest.

Asume ringkäigule

Varem on kõik vastuvõtud olnud ja suupistelauad kaetud kultuurikeskuse suure saali kõrval olnud piklikus ruumis, maja uus osa annab aga juurde veel ühe galerii, mis tavapäevil on kohviku ruum. “Nüüd on meil terve tiib juures. Kui on näiteks vallavanema vastuvõtt, saab siia laieneda, et kõik see 300 inimest kenasti ära mahuks,” räägib Age rõõmsalt.
“Linda toa kolime alla, nii et Valgre ja Linda tuba jäävad kõrvuti,” näitab Age Linda toaks valmivat ruumi. “Põhimõtteliselt taastame sama toa, mis oli üleval, aga see saab nüüd parema ligipääsu. See jääb Linda mälestuste toaks edasi, kus me tema asju eksponeerime, aga tuppa tuleb ka kuni kümnele inimesele ümarlaud.
Kui on vaja rahvatantsujuhtidel koosolekut pidada või muid väiksemaid koosviibimisi teha, saab seda teha Linda toas,” räägib Age ja lisab, et nad soovivad, et see tuba leiaks rohkem kasutust, mitte poleks lukus nagu varem. Valgre tuba jääb samaks.
“Siia tuleb baarilett, kust sa võtad kohvi, istud diivanile ja imetled keskväljakut ja purskkaevu,” maalib Age kujutluspilte sellest, kuidas uues kohvikus hakkab elu käima. Kohvikuruum on avar ja valgusküllane ja selle maast laeni aknad avanevad keskväljakule. “Välja on plaanitud ka kohvikuterrass õuelaudadega, kus saab suvel istuda ja nautida purskkaevu ja linnulaulu,” räägib Age.
Hange kohviku toitlustaja leidmiseks tehti juba kevadel. Selles osales neli pakkujat. Hanke võitjaks osutus Artur Catering koostöös Eastern Outbacki Kenneth Koosmaga, kes on leivad ühte kappi pannud ja hakkavad siin koos toimetama.
“Kindlasti tuleb nii menüüs kui ka miljöös muutusi,” räägib Age, aga kinnitab, et toitlustaja on lubanud klassikaliste päevapakkumistega jätkata. Kohvikusse tulevad mõnusad diivanid ja lugemisnurk. “Kindlasti saab siin olema hubasem kui enne,” usub Age, lisades, et hetkel toolide ja diivanite valimine käib. Muuseas, sisekujunduse ja värvid valib juurdeehitisele kultuurikeskuse loominguline kollektiiv ise.
“Ruumide värvilahendustesse oleme valinud natuke musta, kuldset, heledaid toone ja ka punast,“ räägib Age julgetest valikutest. Tagasi kohviku juurde minnes lisab Age, et kindlasti muutub natuke ka klientuur. “Kui oli inimesi, kes enne kultuurikeskuse õhtuse melu sees ei tahtnud kohvikus olla, siis nüüd on kohvik täiesti eraldi tsoonis,” ütleb Age lootuses, et ka tavaline möödakäija astub meelsasti sisse.
“Varsti saab liftiga alla ja üles,” näitab Age liftišahti, kuigi lisab kohe, et tegelikult liftiga lõbusõite tegema ei hakata, vaid lifti kasutatakse ikkagi siis, kui on vaja ratastooliga inimest kinosaali viia, toitlustajatel teisele korrusele lauda katta või muusikutel tehnikat vedada.
“Siia tuleb meil noortekeskus, selline suur ja avar. Siin ruumis hakkab olema lauajalgpall, pinksilaud, arvutid ja poksikott. Nurga taha tuleb köök, kus nad teevad kokkamistunde, ja telekaruum,” näitab Age tiiba, kus hakkab tegutsema Rapla noortekeskus.
Laulustuudio jääb samale kohas, kus enne.
“Siia meie minna ei tohi, siit käib läbi kogu maakonna internet,” viipab Age Telia toale. “Need ruumid on Teliale eluaegseks kasutamiseks. See ruum käib lukus ja sinna pääsevad ainult Telia mehed,” räägib Age juhtmeid ja vilkuvaid tulukesi täis ruumist, mille uks juhtumisi siiski praokil oli, nii et saime nina sisse pista.
“Kui me katuse maha lõhkusime, ei tohtinud siia mingit vett sisse sadada,” räägib objektijuht, milline vastutus ehitajatel selle ruumi ees lasus.
Seejärel kõnnime teisele korrusele.
“See on esinejate grimmiruum, kuhu tuleb pirnikestega meigilaud, et esinejad saaks siin end ilusaks teha. Samas tahame selle sisustada niimoodi hubaselt, et siin saaks muul ajal ka väiksemaid koosviibimisi teha,” räägib Age ühest väikesest toast.
“Ja see siin on kinosaal, mida te praegu väga hästi ei näe, sest tellingud on ees. Tegelikult on see palju kõrgem. Siia tuleb 124 pehmet ja moodsat tooli,” räägib Age tribüüniga kinosaalist, kuhu popcorni tõenäoliselt ei tule. “Eesmärk on kino vaadata, aga kui muudmoodi ei saa, siis me mõtleme koostöös kohvikuga välja mingid lihtsad, huvitavad, maitsvad ja turvalised snäkid, millega kinosaali tulla,” räägib Age.
Kinosaali tuleb moodne tehnika. Teadjamatele äkki ütleb midagi, et tegemist on 4K kinoga ja ekraani suuruseks saab 9059 x 4600. Raplasse ketikino ei tule – kultuurikeskus hakkab kinoteenust ise pakkuma. Hetkel plaanitakse kino hakata näitama vähemalt kolm korda nädalas, aga selle graafik sätitakse paika vastavalt filmide rohkusele ning rahva huvile. “Avamisel näitame esimese filmi,“ lubab Age.
Seda black boxi stiilis ruumi saab kasutada ka konverentsisaalina ning selles saab teha ka väiksemaid stand up etendusi ja akustilisi kontserte. Lisaks veeti siia Susi stuudiost vajalikud juhtmed, et siin ka koore ja suuremaid kollektiive salvestada.
“Me mõtleme alles sellele ruumile nime – koolitusklass see ei ole ja saal ta ka ei ole, aga siin saab vajadusel teha koolitusi, harjutustunde ja kui black boxis on konverents, saab siin kohvipausi pidada,” räägib Age ühest lisaruumist kinosaali kõrval. Seejärel läheme soklikorrusele.
“Siia tuleb bändide harjutusruum,” tutvustab Age ruumi, kus Rapla valla bändid saavad endale harjutamiseks ruumi rentida. “Praegu on ta veel rõske, aga siis on ta ilus, valge ja akustiliste plaatidega,” selgitab Age. (Akustiline plaat aitab kaasa, et ruum ei kajaks ja selles oleks hea muusikat teha.)
“Oma kitarriga pead sa ikka ise tulema, aga sul on võimalus panna juhe seina ja hakata harjutama,” räägib Age uuest tehnikast, mis bändiruumis hakkab pillimehi ootama. “Siin saab lood selgeks harjutada ja siis saab minna üles kontserti andma ja plaati salvestama,” naljatab Age terviklahenduse üle, mida maja pakub.
“Tre raadio kolib siia tagasi. Neil on siin kaks ruumi. Siia tulevad ka akustilised seinad,” tutvustab Age Tre raadio ruume.
“Ja siin on õmblusstuudio,” näitab Age järgmist ruumi. “Hetkel käib õmblusstuudios 14 last ja 9 täiskasvanut, aasta jooksul tuleb neid tavaliselt juurde ja kevadel on jälle ruumi vähe,” selgitab Age.
“Siia tuleb lauluklass. Vaip tuleb põrandale ja akustiline plaat lakke. Seda klassi hakkavad kasutama näiteks pasunakoor, erinevad ansamblid jt. Neil on siis oma statsionaarne ruum ning mugavad tingimused,” räägib Age.
“Siin on kostüümiladu. Meil on nende aastate jooksul kultuurimaja näiteringiga nii palju kostüüme kogunenud, pluss veel laulustuudio esinemisriided, erinevad rahvariided jms. Need leiavad siin endale nüüd hoiustamiskoha,” rõõmustab Age.
“Siin saab teha igasuguseid lilleseadeid, meisterdamise ja ehitamise asju ehk see on siis selline tööruum. Nii meisterdamisruum kui ka kostüümiladu on need ruumid, mida on meil alati vaja olnud ja millest me oleme väga puudust tundnud,” räägib Age soklikorrusel asuvatest ruumidest.
Küsimusele, kuidas ehitustööd kultuurikeskuses on ehitajatele mõjunud, ütleb objektijuht Veiko vastuseks, et rahvatantsuringi teda kutsutud ei ole, aga doonoripäevadel on ta verd käinud küll andmas. Age aga räägib oma kogemustest, et võiks juba vaikselt elektrikuks hakata, vihjates kõiksugu erinevatele töödele, millega ta on pidanud renoveerimise käigus kokku puutuma.
“Nüüd teaks, millele juba projekteerimise käigus peaks tähelepanu pöörama,” ütleb Age, kui jõuame ringiga tagasi kultuurikeskuse vanasse ossa. Ka siin on mõned muudatused, näiteks administraatorilaud on kohe uksest paremal, mitte garderoobi taga, ning ka sisehoov on avaram, mis võimaldab seal paremini välikontserte korraldada.
“Lisaks saame teise Kalju endale,” räägib Age täiendavast kinotehnikust, kes lisaks Kalju Visnule kultuurikeskusesse tööle võetakse. “Ja kuna meil on rohkem ruumi ja rohkem võimalusi erinevaid sündmusi korraldada, loodame, et uued ruumid ja uued võimalused toovad ka uusi koostööpartnereid,” ütleb Age kokkuvõtteks.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare