Omavalitsuste Liidu juhti ärritab Pärnu rongide seiskamine

Marko Liibak

3
ROL juht Heiki Hepner. Foto: Siim Solman.

Raplamaa Omavalitsuste Liidu juht Heiki Hepner taunib käresõnaliselt valitsuse otsust peatada alates 9. detsembrist Lelle-Pärnu reisirongiliiklus.

Ühtlasi Kohila vallavanema ametit pidav Hepner on samuti väga vastu rongide asendamisele bussidega, mis hakkavad Pärnusse kulgema Rapla või Lelle rongijaamast.
„Mina arvan sellest otsusest halvasti. See tehti üle Raplamaa inimeste peade ja meilt sisuliselt seda ei küsitudki,“ ütles omavalitsuste juht Hepner.
„Pärnu raudteelõigu tehniline seisukord ei võimalda tehnilise järelevalve ameti hinnangul selle kasutamist reisirongiliikluseks. Kiiruste hoidmine üle 60 km/h eeldaks investeeringuid,“ teatas reisirongiliikluse korraldaja Elron novembri alguses, viidates mullusuvisele valitsuse otsusele.
„Kuigi Lelle-Pärnu raudteelõigu seisukorra halvenemisest hoolimata on rongidele truuks jäänud reisijaid, ei saa rongiliiklust taristu praeguses olukorras reisijasõbralikult jätkata,“ kinnitas Elron teates.
„Mõne aasta eest sõitis rong Tallinnast Pärnusse pisut üle kahe tunni, aga praeguseks on piirkiirust tulnud oluliselt langetada ning sõiduaeg on juba kaks ja pool tundi – selliselt ei täida rongiliiklus enam oma eesmärki kiirete ühenduste tagamisel ning ei ole ka sõitjale atraktiivne,“ selgitas transpordifirma.
Alates 9. detsembrist sõidavad Edelasuuna rongid Rapla, Türi või Viljandini, Pärnu suunas sõitmiseks saab istuda Lelle jaamas bussile.
Rongisõit muutub Elroni hinnangul mugavamaks juba detsembris – Pärnu liinilt vabanevad rongid ei jää depoosse seisma, vaid suunatakse teistele liinidele. „Sõiduplaan tiheneb kiirete ühendustega nii Tallinna-Tartu, Tallinna-Viljandi kui ka Tallinna ja Rapla vahel,“ lubas Elron.
„Reisirongiliikluse jätkamine eeldab igal juhul iga-aastast suuremahulist liiprite vahetust ja kohati ka rööbaste vahetust ning kiiruste hoidmine üle 60 km/h eeldaks investeeringuid mahus ligi 17 miljonit eurot, mis samas ei oleks Rail Balticu valmimist arvestades mõistlik otsus,“ lisas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete nõunik Mihkel Loide.
Ta täpsustas, et ronge asendava bussiliikluse tagab Pärnumaa Ühistranspordikeskus ning 9. detsembrist hakkab käima buss kolm korda päevas edasi-tagasi Lelle ja Pärnu vahel. „Kuid mitte ainult Pärnu ja Lelle vahel, vaid inimestel on võimalus rongist väljuda ka Raplas, sest buss peatub edaspidi ka Rapla bussi- ja raudteejaamas. Seega on bussiliin Pärnu-Lelle-Rapla,“ lisas Loide.
Raudtee äärde jäävatele inimestele muutub Loide sõnul ka asjaolu, et kui varem pidid näiteks reisijad rongile pääsemiseks sõitma Vändrast Eidaperre ja Tootsis raudteejaama, siis nüüd tuleb buss asulasse sisse.
Pärnumaa Ühistranspordikeskuse juhataja Andrus Kärpuk täiendas, et kavandi järgi bussilt rongile ümber istudes jõutakse hommikul Tallinnasse kell 8.35 ehk ligi tund praegusest varem ning õhtul kell 19.31 (mitte kell 20.12, nagu praegu).
„Asendusbussides hakkavad kehtima Pärnumaa ühtse piletisüsteemi hinnad – tasuta sõit alla 20- ja alates 63-aastastele. Teistele on tunnipilet hinnaga 1 euro või 30 päeva pilet hinnaga 10 eurot,” kirjeldas Kärpuk.

Pärnakad võitsid

„Rail Balticu valmides saab Pärnu endale väga hea raudteeühenduse nii Tallinna kui ka Riiaga, seepärast soovisid ka kohalike omavalitsuste esindajad Lelle-Pärnu raudteelõigu remondiks kuluva raha suunata hoopis Pärnu lennujaama taastamisse. Sellise otsuse valitsus mullu ka tegi,“ rääkis Loide.
„Selle kokkuhoitud raha eest peaks järjele aitama Pärnu lennuvälja ja pärnakatest otsustajad olid sellise otsusega päri. Kokkuvõtlikult võiks ütelda, et Pärnu linn võitis, arvestatav osa Raplamaa ja ka osa Pärnumaa elanikest kaotas,“ oli Hepner kindel.
Bussidega ei ole võimalik asendada rongi tema sõnul päris mitmel põhjusel. „Kõigepealt ei jookse maantee piki raudteed, teiseks ei alga bussiliin mitte Kohilast, mille elanikud kasutasid ka vajadusel Pärnusse sõiduks rongi, kolmandaks ei saa kaasa võtta jalgratast, mis võib suvel olla atraktiivne liiklusvahend. Sellel bussil peaks olema taga nn jalgrattaboks, kuhu saab jalgrattaid vajadusel panna. Hetkel seda ei ole,“ kirjeldas Hepner.
Rail Balticu tulemine leevendab Hepneri hinnangul probleemi osaliselt, aga Raplamaa kagunurga jaoks ei ole see lahendus. „Rail Balticuni kulub tõenäoliselt vähemalt 10 aastat, enne kui regionaalliiklus toimima hakkab. Ja seda parimal juhul.“
„Oleme kevadel kohtunud majandusministri Kadri Simsoniga, kes ütles, et riigil täiendavat raha ei ole ja olemasolev raha läheb Pärnu lennuvälja jaoks. Raplamaalased sõitku bussiga,“ rääkis Hepner. „Need otsused on minister Kadri Simsoni ainupädevuses. See peegeldab, et regionaalpoliitika on paremal juhul üsna poolik,” märkis ta.
„Tõstsime selle küsimuse ka siis, kui kohtusime regionaalminister Janek Mäggiga. Kahjuks on see rong täna läinud. Kaugusest võib veel paremal juhul tagatulesid näha.“

uuemad vanemad enim hinnatud
Neeme
Külaline

Kui PÜTK võtnuks kuulda, olnuks 3 bussi asemel rohkem, 6, 7 või isegi 8. Aga need bussid pidanuks sõitma Kohilani? Või hoopis Tallinnani? OVL juht peaks teadma, et iga kilomeeter maksab ja mõttekam on sõita sinnani, kus saab ümber istuda. Nii et 3 pika bussiliini raha eest saakski käigus hoida poole rohkem lühemaid liine! Jah, rattureid need ei vea, aga kes keelab suvel spetsiaalseid busse sõitma panna? Samal ajal oli Hepner ja teised Raplamaal eeltasutud bussiliikluse vastu, seda sisuliselt põhjendamata. Erakond nõudis? Kas nüüd nõuab ka valjuhäälset protesti? Kuid üks asi on väga piinlik – et PÜTK ei suvatsenudki Raplamaa… Read more »

arvamus
Külaline
arvamus

Kui inimesed valivad Kadri Simsoni taolisi poliitikuid ,kellele ei lähe korda rahva tahe ega arvamus ,siis selle saategi ,mille olete ära teeninud. Valima minnes tuleb enne ikka mõelda ja siis otsustada. 2

külamees
Külaline
külamees

Kõigi käredate avalduste esitajate puhul tuleb arvestada seda kas kodanik kandideerib riigikokku või ei. Antud juhul on tegelikult tunda analoogiat parteikaaslase Reinsalu mässamisega. Inimesed olge valvsad! 1 1