Rapla lasteaedadest

Orm Tammepuu

4
81
Kui laste pealt pidevalt kokku hoida, ei ole ükspäev selle hobukiiguga kiikujaid. Foto: Ulvi Blande

Ehmatav ja ebameeldiv oli lugeda 17. oktoobri Sõnumites artiklit „17 aastat arutelusid erilasteaia ümber – tulemuseks poolik lahendus“.

Saime teada, et aastate viisi on vald kokku hoidnud kõige õrnemate ja kaitsetumate isikute – erivajadustega laste pealt, suutmata korraldada erilasteaia Pääsupesa hoone rekonstrueerimist või uue ehitamist. Nüüd polevat võimalik enam seal vanas majas tegevust jätkata ja see pannakse lihtsalt kinni, kolides lapsed ümber teise lasteaeda.
Ei, mitte mõnda sellisesse, kus vähe lapsi ja palju ruumi, vaid Kellukesse, Rapla nõutuimasse lasteaeda, mille ukse taha niigi jäävad kümned lapsed vaba koha puudumise tõttu. Vallajuhid serveerivad seda kui objektiivset paratamatust ja parimat lahendust, millega midagi nagu ei muutuvatki teiste laste jaoks. See aga pole tõsi.
Lisaks artiklis mainitud faktile, et niigi järjekorras olevatele lastele lisanduvad uute rühmade mitteavamise tõttu veel kümned lapsed, keda peab kodulähedase valasteaia asemel kuhugi valla kaugematesse lasteaedadesse sõidutama, tuleb paratamatult ka Kellukese sees hakata lapsi ümber tõstma, vabastamaks ruume Pääsupesa lastele. Et aga näiteks Naksitrallid on paljude Kellukesse soovivate laste jaoks teine eelistus, saavad sealgi kohad täis (hetkel on seal 7 vaba kohta), nii et ka osa Jaama kandi rahvast ei saa enam lapsi kodu juurde lasteaeda panna, ning sama juhtub Päkapikuga Mahlamäe pool (praegu 5 vaba kohta).

Siinkirjutanu jaoks, kellel praegu üks laps käib kodu kõrval Kellukeses ja teine Naksitrallides, terendab olukord, et kolmas tuleb viia Kuusikule või Kodilasse või tont teab kuhu – vallaametnike arvates ei paista seal üldse vahet olevat, millises lasteaias laps käib. Laste ja lapsevanemate jaoks tähendab selline laste vedamine erinevatesse lasteaedadesse masendavat närvi- ja ajakulu. Kaotsiläinud tööaeg mõjutab muuseas nii perede rahakotti kui valla maksutulu.
Kui lapsi ei saa panna soovitud lasteaeda, hakatakse neid võimalust mööda hiljem ümber paigutama, mis lastes tekitab kahtlemata stressi. Lasteaeda lõpetades ei saa aga kodukauges lasteaias käinud lapsed minna koos semudega kooli, vaid rebitakse sõpradest-tuttavaist lahti – jälle varaste sotsiaalsete sidemete lõhkumine, mis lapsele midagi head ei tee. Seda muidugi eeldusel, et selleks ajaks pole ka alg- ja põhikoolid likvideeritud ja koondatud üheks Rapla kooliks.
Jääb vastuvõetamatuks erivajadustega laste manööverdamise põhjendus, et kuna seni pole probleemi Pääsupesa ruumidega lahendatud, siis paneme ta kinni ja asi korras. Pole lasteaeda, pole kulusid, pole probleemi… Või siiski – ka äsja remonditud Kellukest tuleb hakata erivajadustega laste jaoks ümber ehitama.

Niisiis, „lahendades“ Pääsupesa amortiseerunud ruumide probleemi selle lasteaia likvideerimisega ja laste ümberpaigutamisega Kellukesse, tekitatakse hulk probleeme teistele lastele ja lastevanematele. Sellele järeldusele jõuti lastevanemate koosolekutel Kellukeses ja seda väljendas ka Kellukese hoolekogu, kuid omavalitsuse juhid ei pea seda millekski.
Kui on tõsi artiklis kirjutatu, et ajahambast puretud hoone on Pääsupesas mureks juba vähemalt aastast 2001, näib pilt vallast süngelt lastevaenulik. Mida kõike on Raplas sellest ajast saati ehitatud ja ümber ehitatud! Ka praegu Rapla kesklinna betoonplaadistamine ja vana telefonikeskjaama vuntsimine näitavad, et raha liigub siin küll ja ülearugi. Küsimus on suhtumises ja eelistustes.
Lisame pildile veel gümnaasiumide likvideerimise, lagunevad atraktsioonid Lastepargis ja näiteks äsjase uudise õpilaskodu kohatasude röögatust tõusust ning pilt saab selgeks – lapsed Rapla vallajuhtide kulu-eelistustesse ei mahu, pigem proovitakse nende pealt kokku hoida, mis on kahaneva ja vananeva rahvastikuga vallas üpris mõistusevastane. Lastega kodanikele jääb siis võimalus hääletada jalgadega või protestida. Nii et kutsun teisigi kodanikke üles avaldama meelt laste pealt säästmise vastu!

4 Kommentaarid

  1. See keskväljak pidi algselt ulatuma kuni turu lõpuni aga nüüd tehti mingi käkerdis poole peale ja muidugi valla kaasrahastamisega. Elagu suur Mutli ja tema võimul olev kamp!

  2. Kesklinna platsi ehitus ei tule omavalitsuse rahadest, vaid see on läbiviidav Eesti 100 projekti raames ellu kutsutud projekt ning rahastus tuleb väljaspoolt ja ongi mõeldud konkreetselt keskuse nö atraktiivsemaks muutmiseks. Antud juhul ei ole see võrdlus asjakohane.

    1
    2
  3. Kahjuks, sõltumata meie tahtes või teadmistest, on erinevate kulutuste rahastamise allikad ja otsustajad erinevad. Eelmises kommentaarid on võrreldud lasteaia, keskväljaku ja ringteede ehitamist. Esimene neist on antud juhul täielikult omavalitsuse otsustada ja rahastada, teine omavalitsuse osalise (vähemus) rahastusega ja kolmas riigi (maanteeamet) rahastus ja otsused. Otsustuskriteeriumid ja kaalutlused ei ole kahjuks võrreldavad.

  4. Kui ei oleks mõttetut raha laristamis selle kesklinna betooniga ja ringide üles kaevamise ja taastamisega..oleks ka raha olnud lasteaia renoveerimiseks..Paistab et see magus koht jäi kellegile silma. Varsti näeme kes selle omanikuks saab..Kas see tava jätkubki et kuhugi pillume sadu tuhandeid ja sinna kuhu vaja ei jätku tuhandetki..

Kirjuta kommentaar

Kommentaar
Palun kirjuta siia oma nimi