Vetaris peetakse oluliseks häid diagnostikavahendeid

Raplamaa Sõnumid

0
Loomaarstikliiniku Vetar biokeemiamasin on kasutusel iga päev. Foto: Siim Solman

Sisuturundus

Üle 20 aasta Raplas tegutsenud loomaarstikliinikus Vetar pannakse suurt rõhku diagnostikavahenditele ja uute teenustena ongi nimekirjas Idexx biokeemia vereuuring ja röntgenuuring.

“Kõige tähtsam on võimalikult täpne diagnoos,” sõnas kliiniku juhataja Sigrid Valtšuk ja just seepärast on biokeemiamasin kasutusel iga päev. Sellega saab uurida vere põhinäitajaid, näiteks maksa ja neeru näitajaid ning ka hormoone. Näiteks kilpnäärmehormooni uuritakse eriti tihti kassidel. Vereproovide vastused saabuvad umbes poole tunniga.
Kliinikumis on tööl kolm loomaarsti, peale Valtšuki on seal veel Triinu Merisalu ja Andrus Allas. Lisaks kaks abilist, kellest üks on pidevalt kohal, ning registraator. “Üksi ei tee me midagi, me oleme meeskond,” sõnas Valtšuk ja lisas, et näiteks vereproovi võtmisel on vajadus koostöö järele eriti suur.
Teine uus diagnostikavahend on röntgenuuringud. Ka seda kasutatakse Valtšuki sõnul pidevalt, kuid mitte massiliselt. Järjest rohkem ollakse aga selle teenuse võimalikkusest teadlikud. Varem pidid inimesed oma lemmikuga röntgenuuringute jaoks Tallinna või Pärnu sõitma, nüüd on see teenus palju lähemal olemas.
Koostöös loomakaitseseltsiga toimuvad iga aasta ka kiibistamise ja steriliseerimise kampaaniad. Samuti võtab Vetar osa erinevate loomatoidu tootjate kampaaniatest. Vetaris on olemashead kliinikusarjad – Royal Canin, Platinum ja täiesti uuena on valikus Itaaliast pärit sari Farmina, kus kasutatakse kvaliteetset liha ja köögivilja. Kõrgemast hinnaklassist on saada Hill`s ja Virbac tooted.
Lemmiku söögilaud tuleb hoida mitmekesine, nagu inimesel endalgi. Vale toitumine võib kaasa tuua mitmeid terviseprobleeme, näiteks liiga valgurikka toidu nagu kanaliha söömine võib kassil põhjustada luude hõrenemist ja seeläbi luumurde.
Üheks suureks probleemiks on kujunenud lemmikloomade ülekaalulisus. Tuleb arvestada, et pärast steriliseerimist ja kastreerimist muutuvad loomad rahulikumaks ning vähemaktiivseks. Seega tuleb loomade toidusedelit täpsemalt jälgida. Valtšuk sõnas, et tasub järele vaadata loomadele mõeldud päevakoguse grammide arv ja sellest kinni pidada. Üldjuhul sööb kass vähehaaval 9 korda päevas, kuid ülekaalulise kassi puhul, kes ei söö vähehaaval, vaid kõik korraga, ei tohi söögikauss kogu aeg täis olla. Samas on ka selliseid lemmikuid, kelle omanik peab toidugraanulid enne ja pärast söömist üle lugema, et teada saada, kas loom üldse midagi sõi. Ülekaalulisus ei pruugi Valtšuki sõnul alati olla tingitud toidust, põhjuseks võib olla ka mõni haigus.
Vetaris on olemas päevane statsionaar, kuid kui arsti juurde saabub kriitilises seisundis lemmikloom, kes vajaks ööpäevaringset järelevalvet, saadetakse nad pärast stabiliseerimist edasi Tallinnasse, kus on olemas 24/7 valve. Erakorralisi juhtumeid küll väga tihti ette ei tule, rohkem on traumasid suvisel ajal, kui loomaarsti juurde on pöördutud näiteks pärast herilase nõelamist, rästikuhammustust ja autoavariid.
Nii mitmedki lemmikute tervisemured avastatakse Valtšuki sõnul regulaarse vaktsineerimise käigus, kui arst teeb üldist ülevaatust. Valtšuk panebki loomaomanikele südamele, et looma tuleb arstile näitamas käia iga aasta. Põhjaliku ülevaatuse ajal võib arst leida näiteks hamba- või seedeprobleeme, mis omaniku arvates ei vaja tähelepanu, kuid looma heaolu nimel tuleb sellega tegeleda.