Raplamaa mees Teet Tall, kes on tuntud kui ansambli Spido laulja ja kitarrist, andis välja eriliselt lustaka ja värvilise jõulusalmide raamatu.
“Kogumikus on väga lihtsaid salmikesi lastele ja on ka pisut teistlaadi luuletusi, mis sobivad just suurtele. Ühesõnaga kõigile midagi,” räägib Teet Tall värskest raamatust, mis jääb silma just oma vaimukusega.
“Raamatu kirjutamise idee tuli minu tütrelt Danelt. Ta rääkis mulle, kui raske on leida uusi, lihtsaid ja lustakaid jõulusalme ning teades, et olen teinud kümneid laulutekste – ka jõululauludele, soovitas mul kirjutada mõned luuletused. Hakkasin tasapisi pusima ja lõpuks sai neid 55. Luuletused on enamuses tehtud tänavusel kuumal suvel, seega lund ja jõulutunnet pidin lihtsalt ette kujutama,” jutustab Teet Tall raamatu sünnilugu ja lisab, et luuleread tulid täiesti suvalistes kohtades, tehes tavalisi toimetusi, näiteks autoga sõites, puid lõhkudes või muru niites.
“Salmide kirjutamine on raamatu juures see kõige lihtsam tegevus. Palju keerulisem on kirjastamine. Siin tuli mulle appi mu tütar Dane, kes suhtles edasimüüjatega, tegeles lepingutega jne,” räägib Teet ja lisab, et tütar Dane kirjutas raamatule ka eessõna.
“Kui ma aastaid tagasi Eestist eemal elasin, oli mul suur rõõm veeta mõned jõuluõhtud teisest kultuurist pärit pererahvaga ning neis tekitas päris korralikku hämmingut asjaolu, et eestlased (ja eriti just lapsed!) peavad jõulupakke mingit moodi lunastama. Olgu siis luuletuse, laulu, pillimängu või muu sellise etteastega. Päris mudilaste puhul lepitakse vahel ka vaid jõulumehele patsu löömisega, aga niisama heaks lapseks olemise eest meil jõulukinke ei anta,” kirjutab Dane raamatu eessõnas olulisest tähelepanekust, mis näitab meie kultuuris jõulusalmide olulisust.
Eriliselt lustakad on raamatus pildid, millel ühel on näiteks päikesekuumas higistavad päkapikud ja teisel kannelt mängiv politseinik. “Illustratsioonid ja kujunduse tegi minu vana sõber Markus Tõnisson. Meie nägemus on õnneks üsna sarnane ja ühtegi näpunäidet või soovitust ma talle andma ei pidanud. Paljud peavadki tema tehtud pilte ja kujundust raamatu suurimaks võluks,” räägib Teet. “Suureks abiks oli ka keeletoimetaja Geidi Miilmann, tänu kellele saavad peale minu ka teised neist luuletustest aru. Selgus, et minu õigekiri on üsna kehvake,” nendib Teet muiates.
“Seni on tagasiside olnud väga positiivne,” rõõmustab Teet ning loodab, et raamatut ostetakse.
