6.1 C
Rapla
Reede, 29 märts 2024
ArtikkelEttevõtja Jane Salu: õppimine on mu elustiil

Ettevõtja Jane Salu: õppimine on mu elustiil

Mari Tammar

Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus on juba aastaid korraldanud Raplamaa ettevõtjate mentorklubi programmi. Üks selle programmi läbinutest on üsna värskelt Raplasse elama asunud ettevõtja Jane Salu, kes propageerib kaug- ja virtuaaltööd, teeb ajajuhtimiskoolitusi ja arendab kahte enda loodud brändi – Virtuaalassistenti ja Projektiagentuuri.

Kus teie juured on?
Minu juured on Mulgimaal – sündinud olen Viljandis. 2010 kolisin Tallinnasse ja nüüd kolmandat aastat elan Raplamaal. Siia sattusin tänu oma elukaaslasele ja siin olen nüüd vaikselt sotsialiseerumas. Sellepärast käin ka erinevates klubides (Raplamaa mentorklubi ja Raplamaa ettevõtlikud naised – toim.) Enne seda olin Raplast ainult läbi sõitnud.

Te olete õppinud infoteadust ja praegu õpite e-turundust. Kas te olete seda tüüpi inimene, kes õpib kogu elu?
Kindlasti. Ühel hetkel, kui laps suur oli, tekkis rohkem aega iseendale. Enne seda oli väga vähe aega ja võimalusi õppimiseks, nii et hakkasin õppima natukene hilisemas eas. Nüüd on õppimine mu elustiil. Kui ma näen, et ühed õpingud hakkavad lõppema, siis hakkan juba mõtlema, mida järgmiseks ette võtta.

Mida Raplamaa mentorklubis osalemine teile pakkus?
Ma käisin paralleelselt mentorklubis ja ka alustava ettevõtja baaskoolitusel, mida samuti RAEK korraldab. Need kaks programmi olid väga ägedad.
Minu üks eesmärk koolitusele minnes oli võrgustumine, et omadega rohkem tuttavaks saada, ja see täitis ka oma eesmärki. Teine eesmärk oli loomulikult uued teadmised, sest ettevõtlusaineid olin ma ülikoolis õppinud, aga kui sa neid ei rakenda, siis pole neist kasu. Lisaks on elu pidevalt muutuses.
Mentorklubi andis julgust. Pärast mentorklubi ja baaskoolitust sündis mul teine bränd Projektiagentuur. Juriidiliselt on Virtuaalassistent ja Projektiagentuur ühe keha all, aga brändi mõttes erinevad. Mentorklubi andis mõtteainet selles suhtes, et äkki on vaja teha kuskil oma ettevõttes korrektuure või mõelda uue suuna peale.

Millega nende brändide puhul tegemist on?
Virtuaalne assistent on juhiassistent, ainult et virtuaalne. Virtuaalassistent teeb sisuliselt kõiki kontoritöid, ainuke asi, et ei too kohvi lauale ja ei võta külalisi vastu, aga kõiki muid asju on tänapäeva infotehnoloogia maailmas võimalik veebi vahendusel teha. Valdavalt, millega ettevõtjad minu poole pöörduvad, on klienditeenindus ja -haldus, nende meilipostkasti haldamine, osa suunab ka telefoni. On ka palju digiturundusteenuse küsijaid, ja sotsiaalmeedia haldust küsitakse.
Projektiagentuur on natuke kallim bränd ja pakub professionaalsemaid teenuseid, sest ma teen seda koos inimestega, kes on täielikud oma ala tegijad – disainitöödes, personaliküsimustes jms.
Ka teiste koolitamisele olen hakanud järjest rohkem rõhku panema ja valin teemad lähtudes sellest, millest mina ettevõtet alustades puudust tundsin. Näiteks delegeerimise teema on väga popp. Teine teema on erinevad digirakendused, millele on samuti võimalik delegeerida teatud ülesandeid, aga sa pead oskama sellest meeletust kogusest need üles otsida ja neid kasutada. Ma ise olen kõik need ämbrid läbi kolistanud ja paar arvutit lasknud õhtusse, aga jagan nüüd teistele teadmisi, et nemad ei peaks neid ämbreid läbi kolistama.

Mis andis üldse julguse ettevõtlusega alustada?
Mu elukaaslane tegeleb ka ettevõtlusega ja on pikemat aega selle sees olnud. Kui seda tuge poleks olnud, siis ma poleks võib-olla julgenud alustada.

Aga mis ajendas ettevõtlusesse minema?
Ajendas huvi midagi uut proovida, sest ma olin palgatööl 20 aastat olnud. Teine asi oli see, et kui ma juhtusin lugema virtuaalassistendi teenuse kohta, tundsin ma esimesest hetkest ära, et see on minu asi. See päev on mul elu lõpuni meeles. Samal päeval sai domeen ära registreeritud. Mujal maailmas on virtuaalassistendi teenus väga populaarne. Kui mina 2016. aastal selle ettevõtte tegin, oli Eesti suhteliselt puhas leht, jube hea oli alustada, aga nüüd on muidugi konkurente palju. Nii et selle õige asja äratundmine oli põhiline ajend.

Te olete ka ajajuhtimise koolitaja. Mis on teie esimene soovitus inimesele, kes tahab oma aega hakata paremini planeerima?
Süsteemsus kindlasti. Sul peab oma asjades olema kord ja süsteemsus ja neid üksikuid nippe on väga palju. Üks asi, mis minu enda puhul toimib ja paljude teiste puhul ka, on see, et hommikul tuleb teha endale kindel päevaplaan ehk tee endale to do list valmis. Kasuta selleks kas mõnd veebirakendust või märkmikku. Enda päeva planeerin enamasti poole tunni täpsusega hommikust kuni õhtuni, aga sinna tuleb sisse arvestada ka ootamatused, mis tulevad.

Teine teie suur kirg on turundus. Raplamaal hakatakse tegema uut maine- ja turundusstrateegiat. Mis võiks olla see märk või idee, mille ümber see turunduskontseptsioon võiks koonduda? Te olete väljastpoolt sissetulija, teil on päris huvitav vaade.
Pooled minu Tallinna sõbrad peavad mind ikka veel hulluks, et ma siia tulin – et liiga kaugel Tallinnast ja nii väike koht. Minu arust ei ole Rapla Tallinnast liiga kaugel. Siin olekski mõttemallide muutust vaja. See bränd peaks olema positiivne ja kandma sõnumit, et 50 km ei ole palju.

Läbi aja on töötegemise kultuur palju muutunud. Mis suunas töökultuur täna liigub?
Ma arvan, et kõik ettevõtted ja organisatsioonid peaksid rohkem juurutama seda liini, millega mina hetkel tegelen ehk kaugtöö ja virtuaaltöö. Seesama, et ma ei pea iga päev Raplast Tallinnasse tööle sõitma. Ma arvan, et see trend kasvab. Neid ettevõtjaid, kes kaugtööd pooldavad, tuleb järjest juurde. Teiseks noorte ja uue põlvkonna pealetulemine. Nende puhul tuleb harjuda, et sa suudaks ühte ja sama tööülesannet täita kahekümneaastase inimesega, kuigi tal on võib-olla täiesti teised töömeetodid.

Kas hästi planeeritud päeva mahuvad ka puhkus ja mingid hobid?
No üsna vähe. (Hakkab naerma) Ma teen hingega kõike ja pigem võtan aega harva maha, aga vahel ikka võtan. Hobid on mul täitsa tavalised. Mõned korrad trenni, siis kevadel tuli meie perre tiibeti mastif – koer. Tema on minu jaoks hobi ja ka stressimaandaja. Ta kohe suudab olla selline nunnu, et sul ei saa paha tuju olla. Kevadest sügiseni on minu hobi ka aiandus (varem ei arvanud, et võiksin selleni jõuda). Enne Raplasse tulemist olin korteriinimene, aga nüüd majainimesena tuli uus hobi juurde. Ja siis perega ühistegevused – teater, kino, puhkusereisid jms.

Olete teinud oma elus mitmeid karjääripöördeid. Olete liikunud jaekaubandusest turundusse, sealt pangandusse ning siis ettevõtlusesse. Mida soovitaksite sellele inimesele, kes tunneb, et tahaks oma elus mingit muutust teha, aga veel kahtleb?
Mina ka kõiki neid pöördeid tehes hirmsasti pabistasin. (Ma olen suhteliselt suur pabistaja.) Samas jagus seda sisemist tahet ennast proovile panna ja see ongi mind edasi viinud. Ma olen alati nendel pööramise hetkedel mõelnud, et mul on alati võimalus varasema kogemuse juurde tagasi pöörduda. See ei kao kuskile ära, sest seal on mul juba mingi x arv kogemust ja see on alati see seljatugi. Tuleb mõelda, et mul ei ole midagi kaotada, mul on ainult võita. Ja minu elus on nii läinud, et kõik need pöörded on olnud võidud ja sillutanud teed millekski järgmiseks.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare