Mis seisus on kiire interneti projekt?

Helerin Väronen

0
Illustreeriv foto: Siim Solman

Eelmisel reedel kohtus Rapla vallavalitsus Elektrileviga, kes hakkab järgmise viie aasta jooksul välja ehitama kiire interneti võrku maapiirkondadesse.

Projektiga alustatakse sel aastal ning hetkel ollakse projekteerimise etapis, kus pannakse paika, mis on kõige prioriteetsemad kohad.
Kokku plaanib Elekrtrilevi riigilt saadud 20 miljoni ja enda investeeringuga vedada internetikaabli vähemalt 100 000 aadressini ehk kortereid eraldi arvestades 200 000 majapidamiseni.
Reedene kohtumine oli Rapla valla arendusnõuniku Heiti Vahtra sõnul nende jaoks väga positiivne. Kuigi Elektrilevi plaan oli sel aastal alustada Rapla linna ümbritsevatest küladest, soovis Rapla vald alustada Hagudi piirkonnast, kus internet on väga kehv. Kuigi täpsem tegutsemisplaan selgub kevadeks, oli Elektrilevi nõus plaani niimoodi ümber mängima, et peale Rapla linna ühe äärelinna osa võetakse sel aastal töösse ka Hagudi piirkond. Seal on olemas Elektrilevil ka oma taristu, nii et saab rajada õhuliini, mis tuleb odavam ja tehniliselt lihtsam. Taristu rajamine kaevemeetodil, nagu seda Rapla linnas ja selle lähistel tegema peab, on palju keerulisem.
Vahtra näitas kaarti, mis pärineb külmutatud Digikonna projekti ajast. Sinna esitas Rapla vallast oma avalduse 1617 inimest. Elektrilevile sai kuni eelmise aasta lõpuni teha sooviavaldusi, kuid hetkel ei ole teada, kui palju see ühtib varem kogutud andmetega. Vahtra sõnul ongi nende eesmärk kaks kaarti ühitada, leida kokkupuutekohad ja siis saab Elektrilevi leida maatriksi abil need abikõlbulikud punktid, kuhu esmalt kiire internet jõudma hakkab.
Omalt poolt pakub kohalik omavalitsus Elektrilevile koostööd, eriti neil juhtudel, kui on vaja kaevelubasid taotleda ning rajatiste jaoks vajalikke toiminguid teha. Ühiselt üritatakse leida mõistlik ja kiire lahendus, mis Elektrilevi tööd ei takistaks.
„Vald ja Elektrilevi valmistavad ette koostöömemorandumit, kus täpsustatakse koostööpunktid. Loodetavasti saab sellele allkirjad juba lähiajal,” lisas Heiti Vahtra.
Elektrilevi teeb koostööd ka Eesti Lairibavõrgu SA-ga, ehk ELASA-ga, kes on rajanud baasvõrku kogu Eestis ja seetõttu saab selle võrgu lähiümbruses kiire interneti projekti rajamine olema lihtsam.
Teine aspekt, kus omavalitsus saab Elektrilevi aidata, on reaalsete liitujate saamine. Vahtra sõnul saavad nemad läbi teenuskeskuste ja külavanemate teha selgitustööd, et liitujaid leida. Kuigi liitumistasu jääb ilmselt 200 euro kanti, oleks see asjatu kulutus, kui internetikaabel ehitatakse ja mitte keegi sellega ei liitu.

Peale Hagudi piirkonna on Rapla jaoks projektis prioriteetsed Kaiu piirkond koos Kuimetsa ja Vahastuga, Juuru piirkond koos Mahtraga ning kõigi nende piirkondade külad.