Osa Raplamaal toodetud SKP-st kajastub Harjumaa statistikas

Inge Põlma

0
Kohila Vinner on üks Rapla maakonna suurim tööandja. Foto: Siim Solman

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina väidab oma enne jõule saadetud majandusanalüüsis, et maakondade majandusedu sõltub paljuski nende majanduse struktuurist ning maakondades, kus põllu- ja metsamajanduse osakaal on suhteliselt kõrge – Raplamaal nt 11-13%, on elaniku kohta loodud SKP märgatavalt madalam (kuni kolm korda) kui neis maakondades, kus suurem osakaal on teenustesektoril (Harju, Tartu, Saare maakond).

Suurema SKP-ga maakondades on Mertsina sõnul kõrgem tööhõive ja palk.
Ei ole üllatav, et Eesti SKP-st toodeti möödunud aastal 64% Harjumaal (Tallinnas 53%). Mõnevõrra ootamatu on aga samast analüüsist lugeda, et nelja kõige väiksema elaniku kohta loodud SKP-ga maakonna seas on Põlva, Võru ja Jõgeva kõrval ka Harjumaa vahetu naaber Rapla maakond. Kui põhjendatud selline hinnang on ja kui palju mõjutab seda näiteks pendelränne Tallinnas ja Harjumaal asuvate töökohtade vahel ehk kohalike töökohtade vähesus, palusime kommenteerida SA RAEK juhatajal Janek Kadarikul ja ettevõtluskonsultant Ermo Brecheril.

Uudise edasilugemiseks tuleb teil osta tasulise sisu pääse.
Kommenteerimiseks logi sisseOsta pääse!