6.6 C
Rapla
Reede, 29 märts 2024
RSPuuetega inimeste koda otsib jätkuvalt uusi ruume

Puuetega inimeste koda otsib jätkuvalt uusi ruume

Helerin Väronen

Praegu tegutseb Rapla puuetega inimeste koda aadressil Tallinna mnt 50, kus nad on teisel korrusel leidnud ajutise kontoripinna, mis aga kuidagi ei vasta nende soovidele. Peale selle, et kontoriruum on pisike, on see talvisel ajal ka külm.

Õuest tulles on viis minutit tulekusoe veel kehas sees, kuid siis tuleb jope tagasi selga ajada. Praegustes tingimustes saab puuetega inimeste koda pakkuda vaid õigusteenuste bürooga koostöös tasuta õigusnõustamist puuetega inimestele. Koja juhatuse liige Marge Järvi on aga rõõmus, et nad sellegi koha on saanud ja veel väga soodsatel tingimustel. “Veebruari lõpus saime teada, et saame siia tulla ja märtsis kolisime kohe sisse, kuna nii soodsat võimalust kusagil mujal Raplas ei olnud.”
Varem asus puuetega inimeste koda Rapla hooldekeskuses, kuid neisse ruumidesse läks Vahtra tugikeskus. „Pöördusime muidugi Rapla valla poole küsimusega, kas neil on anda asenduspinda. Kuigi nad meid hooldekodust ära saatsid, ütlesid nad, et neil ei ole anda mitte midagi. Neil ei olnud oma keskuse jaokski ruumi anda,” selgitas Järvi.
Jutuks on olnud kultuurikeskuse keldrikorrusel asuv ruum, kuid sinna tuleb hoopis muusikatuba. Õpilaskodu invatuba ei sobinud kojale aga seepärast, et on sama väike kui praegune tilluke ruum. Nore keskus ei sobi seetõttu, et seal pole lifti. Samal põhjusel ei tule kõne alla korterid, mida pakutakse 3.-4. korrusele. Koda on suhelnud ka riigimajaga, kuid seal pole siiani selge, kas ruumi jääb üle või mitte. Hindadest pole seetõttu veel rääkida jõutud, kuid ka see on probleem. Just kõrge ruutmeetri hinna tõttu ei sobi kojale näiteks ärimaja.

Tulevikunägemuses tegevuskeskus

Järvi sõnas, et koda mõtleb üha enam päris oma koha ostmise peale. “Meil on võimalus taotleda finantseeringuteks raha SA-lt EPI FOND. Järgmine võimalus on jaanuaris, kuid praegu ei ole ühtegi soodsat pakkumist Rapla turul,” ütles Järvi, kes pidevalt jälgib kinnisvaraturgu.
Marge Järvi on ROL-i turvalisuse ja rahvatervise spetsialistilt Ülle Laasnerilt saanud ülevaate, et Eestis on enamik kodasid saanud omavalitsuselt tasuta kasutamiseks ruumid, kuhu kojad saavad ise investeerida. Raplamaa omavalitsustest on saadud vastus, et nemad koda toetada ei saa, sest igal vallal on oma arendused käsil.
Puuetega inimeste koja juhatuse liige ja raamatupidaja Valve Kasemets lisas, et oma ruumid on ka sellepärast vajalikud, et siis ei saa keegi tulla ka kümne aasta pärast ütlema, et kojal tuleb välja kolida.
“Kui me tahaks ainult koja jaoks, siis piisaks meile 30-40 ruutmeetrist, meie saaks korraldada koosolekuid, teabepäevi, nõustamisi,” kirjeldas Järvi koja vajadusi. „Kui mõelda laiemalt ja tulevikule, tahaksime toimetada tegevuskeskusena. Ehk siis rajada eakatele ja puudega inimestele tegevuskeskuse, mida Raplas ei ole aastaid olnud,” lisas ta.
Hea näide on Järvi sõnul Märjamaa päevakeskus, mis on tegutsenud 15 aastat ja sealt on kasvanud välja Märjamaa valla puuetega inimeste ühing ja pensionäride ühing. “Isetekkeline asi on kõige parem. Kui sul on keskkond, siis see täidetakse ära. Praegu meil seda keskkonda ei ole. Elanikkond aga vananeb, neil on vaja tegevust. Ei saa jääda ju üksi nelja seina vahele konutama, on vaja kohta, kus käia. Kõik ei ole lauluinimesed, et lähevad kultuurimajja ringi. Isegi lauluklubi käis meie ruumides oma üritusi pidamas. Nüüd see võimalus puudub, kuna inimesed ei saa trepist üles.”
Järvi sõnul saaks sellises keskuses arendada ka selliseid teenuseid nagu invatransport või tugiisikud, eriti lasteaedades. „Siis oleks ka omavalitsustel kergem.”

Liikmeid üle kolmesaja

Puuetega inimeste koja liikmeskond on üle 300 inimese ja aasta jooksul võtab koja üritustest ja tegemistest mingil moel osa lausa tuhandeid. “Mõtled küll, et ei ole näha neid puuetega inimesi, kuid puue ei olegi nähtav, kui see just füüsiline ei ole. Me oleme kaasanud ka eakaid, ei ole neid kõrvale jätnud.”
Eelmisel aastal oli esmakordselt maakonna sotsiaaltöötajate kokkusaamine, kuid Järvi sõnas, et huvi selle vastu oli võrdlemisi väike. Nelja valla sotsiaaltöötajatest olid kõige paremini esindatud Märjamaa omad.
Et lõpetada positiivsel noodil, kiidab Järvi töötukassat. Kuigi puuetega inimestele oli šokk, et nad peavad toetuse saamiseks aktiivseks hakkama (õppides, töötades või aktiivselt tööd otsides), on töötukassa Järvi sõnul neid väga tublisti aidanud, koolitusi teinud, ja on ka neid, kes on tööle saanud, kuigi sobivaid töökohti on Raplamaal vähe.
Järvi kiidab ka Invaru poodi, kus saab väga head infot abivahendite kohta, ning Rapla sotsiaalkindlustuse ametnikud on Järvi hinnangul ääretult abivalmid ja keskenduvad inimesele. “Sa lähed sinna, sul on üks küsimus ja sa saad vastused sellistele asjadele, mida sa poleks osanud küsidagi. Seal on nii super inimesed.”

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare