-1.3 C
Rapla
Reede, 19 apr. 2024
ArtikkelEnne kui Raplast sai linn, olid siin limonaadivabrik ja bassein

Enne kui Raplast sai linn, olid siin limonaadivabrik ja bassein

Mari Tammar

7. veebruaril tehti Rap­la keskraamatukogus mälestuste kogumise „Enne kui Raplast sai linn” kokkuvõtteid, kus kuulati üheskoos kogutud mälestusi ja vaadati üleskutse peale laekunud vanu fotosid.

Ühtlasi said tunnustatud parimad kirjutajad. Rapla keskraamatukogu tõstis omalt poolt esile Siiri Estrik-Abeli, Margus Enna ja Ülo Lohu tööd. Rapla vald tunnustas eripreemiaga Agnes Kaevalit ning Raplamaa Sõnumite eripreemia läks Paidesse Eha Palmile.
Kui mina raamatukokku jõudsin, oli saal juba rahvast täis. Seinal liikus slaidiesitlus mustvalgete fotodega ja inimesed jagasid mõnusa sumina saatel äratundmisrõõmu ühest või teisest hoonest ja ettevõttest.
„Tänan kõiki, kes lõid kaasa meie mälestuste kogumise üleskutsele. Tõesti suur aitäh! Ja kes ei ole veel jõudnud, siis see üleskutse jääb püsima,” ütles sissejuhatuseks Rapla keskraamatukogu direktor Õie Paaslepp.
Projekti eestvedaja Urve Ellandi rääkis, et idee hakata koguma mälestusi alevi eluolu kohta viskas ühel koduloopäeval õhku ajaloolane ja etnoloog Heiki Pärdi. „Möödunud aasta, 2018, oli väga sobilik sellega alustamiseks, sest Rapla linn hakkas saama 25-aastaseks,” rääkis Ellandi, kuidas projekt alguse sai. „Ent meid jäi kummitama küsimus, mis oli enne linna? Nii me mälestuste kogumise välja kuulutasime ja jäime südamevärinal ootama. Eks mälestusi ole ju kõigil, aga kas need ka üles kirjutatakse,” rääkis Ellandi esialgsetest kahtlustest. Kui aga laekus esimene töö, mis tuli üllatusena hoopis Paidest, langes kivi südamelt.
Kirjalikke töid tuli kokku 11, ent mõnes töös olid koos ka mitme inimese mälestused. Veebruarikuu jooksul pannakse need kirjatööd üles Rapla keskraamatukogu kodulehele. Samuti on kõigist mälestustest üks välja trükitud ja kokku köidetud variant, millega on võimalik lugemissaalis tutvuda või koju laenata.
„Täna kuulete te valikut kolmeteistkümne inimese mälestustest. Me oleme need mälupildid teemadeks jaganud. Katkendeid loevad Rapla keskraamatukogu töötajad,” juhatas Ellandi sisse mälestusteploki, mille taustaks oli osavalt sätitud ka fotoesitlus, mis haakus etteloetava mälestuse ja sündmuspaigaga.
Olin saalis istujatest üks nooremaid, seega oli neis mälestustes minu jaoks palju üllatavat, mis pani mind mu kodulinna hoopis teise pilguga vaatama. Olgu siinkohal välja toodud üks loetelu põnevatest märksõnadest, mis etteloetust kõrvu jäid: Rapla peatee oli kunagi kaetud munakivisillutisega, värskelt valminud haiglas oli kundede puudus, lehmi karjatati keset linna, teedevalitsuse keldris istusid inimesed mürskude eest varjus, tellisetehases töötasid ingerlased, kuskil oli limonaadivabrik, jaama piirkonda nimetati neegrite linnaosaks, kesklinn olnud sireleid ja sirelilõhna täis, Alu teel olnud kõrts, miilitsa maja ees olnud tagaotsitavate kurjategijate piltidega stend, raudteejaamas oli puhvet (mille müügihitt oli õlu) ja ajalehekiosk, sõit Raplast Tallinna kestis rongiga kolm tundi, kultuurimaja taga oli korvpalli- ja võrkpalliplats, jõe ääres olnud bassein, keset linna seisnud jäätiseauto (või oli see kiosk), alkoholi hakati müüma kell 14 päeval ja kinos näidati India filme.
Küll oli vanasti ikka elu põnev ja natuke naljakas ka!
Mälestustele järgnes aga sootuks armastuskirjade deklameerimine. „Ka armastuskirjad on osa ajaloost. Meieni on jõudnud Marie ja Kristjani kirjavahetus. Nüüd viimegi teid tagasi aastasse 1928,” juhatas Urve Ellandi sisse väga emotsionaalse armastusloo, mis oli oma keerdkäikudega aset leidnud just siin Raplas. Pani seegi omamoodi üllatuma, kui tundepeenelt vanasti oma armastust ja igatsust avaldati.
Seejärel algas tunnustamine. Üks kõneleja, Raplamaa Sõnumite tegevtoimetaja Inge Põlma, tänas Rapla keskraamatukogu selle ääretult vajaliku ja põneva ettevõtmise eest ning tunnistas, et temalgi Rapla inimesena oli huvitav teada saada, mis oli enne teda. Tundus, et see tänumeelt täis emotsioon oli publiku seas valdav ning kuuldust tekkinud muljeid ja mõtteid jagus veel pikalt.
Õhtu viimase sõnavõtjana astus ette Ants Tammar, kes tegi omaltpoolt üleskutse kirjutada üles Rapla keskkooliga seotud mälestusi. „2020. aastal möödub 85 aastat Harjumaa keskkooli asutamisest Raplas. Selle tähtpäeva tähistamiseks ilmub raamat, mis kajastab endise keskkooli, progümnaasiumi ja ühisgümnaasiumi tegevust. Raamatu koostajana vajan kooli vilistlaste ja endiste õpetajate abi. Teie kirjutatud meenutused või jutustatud lood, kasutada antud fotod, dokumendid, kasulikud viited jm loovad hea pinnase, et saaks koostada haridus- ja kultuuriloolise väärtusega raamatu ning korraldada 2020. aasta mais mälestusteõhtu koos raamatu esitlusega.
Selle aasta 1. aprilliks laekunud koolimälestused jõuavad raamatusse. Hiljem saadetud koolilugusid kasutame mälestusteõhtul.

Neil, kes soovivad kogumiku koostamisele ja mälestusteõhtu korraldamisele kaasa aidata, palun endast teada anda telefonil 511 4665 või meiliaadressil [email protected],” rääkis Tammar ja kutsus kõiki oma mälestusi üles kirjutama.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare