6.1 C
Rapla
Reede, 29 märts 2024
RSKohila ja Rapla loodavad saada kunstlume tootmise võimekuse

Kohila ja Rapla loodavad saada kunstlume tootmise võimekuse

Siim Jõgis

Kui kõik läheb plaanide kohaselt, saavad nii Kohila kui ka Rapla järgmiseks talveks võimekuse toota kunstlund.

Regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise toetuse programmi, mille taotluste esitamise tähtaeg möödus 31. jaanuaril, esitasid Rapla maakonnast taotluse Kohila vallavalitsus ja SA Rapla Spordirajatised, mis haldab Sadolini spordihoonet ja Vesiroosi terviserada.
Kunstlume tootmise võimekusest on puudust tuntud nii Kohilas asuvas Ülejõe vabaaja- ja tervisespordikeskuses kui ka Raplas Vesiroosi terviserajal. Võib-olla pisut vähem tänavusel talvel, sest looduslikku lund on praegu piisavalt. Küll aga ütles SA Rapla Spordirajatised tegevjuht Toomas Jaaniste, et kunstlume tootmiseks vajaliku tehnika olemasolul saaks sobivate külmakraadidega pikendada lumeradade eluiga detsembri algusest kuni aprilli keskpaigani. Sobivad kraadid kunstlume tootmiseks on miinus viis kuni miinus kümme. Kui väljas on üks või kaks külmakraadi, tuleb kunstlumi liialt vesine.
Regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise toetuse programmi vastu näitas üles huvi ka Kehtna, kus oleks vaja lumega katta Paluküla suusaradu. Toomas Jaaniste ütles, et kui Rapla taotlus kultuuriministeeriumis läbi läheb, ollakse valmis tehnikat vajadusel Kehtnaga jagama. “Nii väikese maa peale poleks mõtet kahte lumekahurit soetada. See oleks riigi jaoks raiskamine,” sõnas Jaaniste.
Regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise toetuse programm on mõeldud aastateks 2019–2022. Selle kaudu arendatakse igas maakonnas välja kuni kaks regionaalset tervisespordikeskust. Toetuse summa riigieelarvest on igal aastal maakonna peale 40 000 eurot, mis jaguneb võrdselt mõlema tervisespordikeskuse vahel. Oma- ja kaasfinantseerimise osakaal peab sealjuures olema vähemalt 50 protsenti.
Kunstlume tootmine on tegelikult kõigest üks osa, mille peale toetust kasutada. Küll aga on see kohustuslik osa. Veel võib seda rakendada näiteks kelgu- ja suusanõlvade rajamiseks ja rekonstrueerimiseks, samuti jõulinnakute ja laste mänguväljakute rajamiseks ja nüüdisajastamiseks. Kohila valla arendusnõunik Herkki Olo selgitas, et programmist otsustati osa võtta, kuna selle abil loodetakse välja arendada Ülejõe vabaaja- ja tervisespordikeskus, mis asub Kohila gümnaasiumi läheduses, mõlemal pool Keila jõge.
Nii Olo kui ka Jaaniste avaldasid lootust, et vastus nende taotlustele võiks saabuda veebruarikuu jooksul. Mõlemale Raplamaalt läinud taotlusele andis oma heakskiidu Raplamaa Omavalitsuste Liit. Taotlused läksid kultuuriministeeriumisse, kus neid hindab hindamiskomisjon.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare