Raplamaa tööealiste elanike hinnang oma tervisele on viimase kümne aastaga oluliselt langenud. Sellegipoolest ületavad Raplamaa rahvatervise näitajad suures osas teiste maakondade omi.
Andmed pärinevad Rapla maakonna tervise ja heaolu profiilist 2019, mille pani kokku Raplamaa Omavalitsuste Liidu (ROL) turvalisuse ja rahvatervise spetsialist Ülle Laasner. Homme peetaval ROL-i täiskogu istungil on plaanis see dokument koos järgmise nelja aasta tegevuskavaga kinnitada.
Tegevuskavas on välja toodud probleemid, mida tahetakse nelja aastaga või ka kiiremini lahendada. Probleemid ja eesmärgid on jagatud viide valdkonda: sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused, laste ja noorte tervis, tervislik elu-, töö- ja õpikeskkond, tervislik eluviis ning terviseteenus.
Näiteks on juba sel aastal kavas alustada mittesportivate laste „kaardistamise” ja neile tegevuse leidmisega. Samuti on tänavu plaanis algatada tervist edendavate kohalike omavalitsuste liikumine, arendada Paluküla spordikeskust ja kergliiklusteid, koolitada koolikokki, võimaldada lastepsühhiaatri ametikoht või leida parimad võimalused teiste haiglate baasil, töötada välja pakett perearstide meelitamiseks maale ja palju-palju muud.
Terviseprofiil ise annab samuti eelnimetatud viie valdkonna kaupa põhjaliku ülevaate Raplamaa tervisenäitajatest, võrreldes neid teiste maakondade omadega ja kohati ka Euroopa keskmisega.
Näiteks selgub sealt, et Raplamaal on tervena elatud aastate näitajad oluliselt paremad kui Eestis keskmiselt – kolme aasta taguse seisuga elavad Raplamaa elanikud tervena keskmiselt peaaegu 60 aastat, sama näitaja Eestis on vaid 56. Raplamaa naised elavad tõenäoliselt Eesti keskmisest naisest ligikaudu neli aastat tervena kauem ja Raplamaa meestest samuti neli aastat kauem. Raplamaa mehed elavad Eesti keskmisest mehest tervena kauem 3,4 aastat.
Ometi ei kajastu eelnev hinnangus oma tervisele. 2009. aastal hindas 65 protsenti Rapla maakonna tööealisest elanikkonnast oma tervise heaks või üsna heaks, mis oli Eestis parimaid tulemusi. Aastal 2018 on see näitaja aga vaid napp 55 protsenti, olles üsna sarnane Eesti keskmisega.
Palju puukborrelioosi
Raplamaa nakkushaigestumises moodustab põhilise osa haigestumine grippi ja ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse – peaaegu 92 protsenti.
Nakkushaigustest on puukborrelioosi maakonnas võrreldes Eesti näitajatega väga palju, 2017. aastal oli 103 juhtu. Samas puukentsefaliiti on Raplamaa inimestel diagnoositud harva, 2017. aastal üldse mitte, kuid kolm aastat varem seitse juhtu. Profiili koostaja järeldab, et Raplamaa ei ole küll puukentsefaliidi suhtes ohtlik kant, kuid inimesed käivad ringi ning selle haiguse ärahoidmiseks on ikkagi vaja vaktsineerida.
HIV-nakkust on maakonnas null kuni kolm juhtu aastas. Tuberkuloosi haigestumine on Eesti näitajatega võrreldes tagasihoidlik.
Suitsetamine ja alkoholi tarvitamine on vähenenud, eri narkootiliste ainete tarvitamine aga pisut sagenenud võrreldes eelmise uuringuga. Kõige sagedamini tarvitati kanepit. Vähemalt korra elu jooksul kanepit tarvitanud õpilaste osakaalus oli järsk tõus 2003. aastal, ulatudes 24 protsendi, hiljem on see jäänud sarnasele tasemele, tõustes paar protsenti. See protsent jääb kõrgemaks kui Euroopa keskmine, mis oli 17 protsenti. Rootsis näiteks on see näitaja vaid üheksa protsenti. Kanepi tarvitamine on Raplamaal võrreldes Eesti näitajatega mõnevõrra suurem. 15–16-aastatest üldhariduskooli õpilastest on rohkem kui veerand tarvitanud kanepit.
Võrreldes Eesti tulemustega on Raplamaa lapsed ühed ülekaalulisemad ja rasvunumad Eestis. Vanuserühmade võrdluses on mehed igas vanuses naistest ülekaalulisemad: näiteks vanuserühmas 16–24 on neli korda rohkem ülekaalulisi mehi kui naisi ja vanuses 25–34 rohkem kui kolm korda. Naiste kehakaal hakkab kasvama pärast 35. eluaastat.
Raplamaalased söövad puu- ja köögivilja oluliselt vähem kui soovitatud viis peotäit päevas. Kolmandik tööealisest elanikkonnast tegeleb liikumisharrastusega kaks ja rohkem korda nädalas. Kaks kolmandikku ei tegele vabal ajal sportimisega praktiliselt üldse. Naised on aktiivsemad kui mehed.
Ettevõtlus kogub hoogu
Profiili koostaja tõdeb ka, et väga oluline tervisemõjur on töö olemasolu ja sissetulek. Raplamaa on selles suhtes kogu Eesti keskmisega võrreldes paremas olukorras. Töötust esineb praegu vaid neli protsenti. Üheksa aastat tagasi oli see määr aga peaaegu 20 protsenti. Brutotulu on Raplamaal üks kõrgemaid Eestis – Harju- ja Tartumaa järel kolmandal kohal. Puudega inimeste osakaal on Raplamaal üks väiksemaid Eestis.
Sotsiaalse sidususe ja võrdsete võimaluste peatükk vaatleb ka ettevõtlust. Viimastel aastatel on olnud ettevõtluse aktiivsuse kasv Raplamaal maakondadest üks kiiremaid – aastatel 2000–2017 on lisandunud ligi 16 ettevõtet ja aastatel 2016–2017 üle nelja ettevõtte tuhande elaniku kohta ja seda füüsilisest isikust ettevõtjate arvu kahanemise tingimustes. Kui jätta kõrvale põllu- ja metsamajandus, on Raplamaal kõige enam aktiivseid ettevõtjaid hulgi- ja jaekaubanduses, ehituses, kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses, töötlevas tööstuses ning veonduses ja laonduses. Eesti keskmisele jääb Raplamaa ettevõtluse aktiivsuses selgelt alla aga näiteks majutuse ja toitlustuse valdkonnas ning kinnisvaraalases tegevuses.
Suhtelise vaesuse määr näitab isikute osakaalu, kelle leibkonna sissetulek jagatuna leibkonnaliikme
tarbimiskaalude summaga on suhtelise vaesuse piirist madalam. Suhtelise vaesuse määr on Raplamaal analoogne Eesti näitajatega ja on Raplamaal olnud kümme aastat suhteliselt stabiilne – peaaegu viiendik elanikkonnast elab oma perega suhtelises vaesuses.
Rapla maakonna ravikindlustusega kaetud isikute osakaal on Eesti keskmisest madalam. Profiili koostaja hinnangu järgi näitab see tõenäoliselt, et „mustalt” töötavatel ehk makse mittemaksvatel inimestel on jätkuvalt suhteliselt suur osakaal. Igas vallas leidub ka kindlustamata isikuid ja nende kulusid aitab kompenseerida omavalitsus.
Profiili koostaja võtab kokku, et kuigi Raplamaa rahvatervise näitajad on teiste maakondadega võrreldes mitmes valdkonnas paremad, on need Euroopa võrdluses siiski kesised. Nelja-aastase tegevuskava olulised probleemid, mida tervise ja turvalisuse võrgustik on pidanud tähtsamaks, on ülekaal nii laste kui ka täiskasvanute seas, vähene liikumisaktiivsus, vaimne tervis – sealhulgas ka uimastid ja koolikiusamine ning perevägivald.
