Lähikuudel tahab Rail Balticu meeskond tutvustada avalikkusele liikluskava, millest selgub, kui kiiresti jõuab tulevikus rongiga näiteks Raplast Tallinnasse. Hiljutine infoleht lubab 20 minutit.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Rail Balticu koordinaator Kristjan Kaunissaare kirjutab jaanuaris ilmunud infolehe „Järgmine peatus” artiklis „Kiirele trassile mahub ka kohalik rong” järgmist: „…regionaalse võiduna saab võtta kasvõi seda, et Euroopa ühendamise rahastu vahenditest väljaehitatavast Rapla peatusest jõuab pealinna 20 minutiga.”
Järgmises lõigus nimetab Kaunissaare aga Rapla peatust 11 kohaliku peatuse hulgas ja lisab, et „kohaliku liikluse näol on tegu siseriikliku huviga, mis tähendab, et sellega seotud täiendava taristu väljaehitamiseks tuleb leida vahendeid oma rahakotist või taotleda rahastust erinevatest Euroopa fondidest”.
Jaanuaris võttis Raplamaa Omavalitsuste Liit koos kõigi omavalitsustega vastu Raplamaa arengustrateegia 2035+, mille tegevuskavas on muu hulgas kirjas: „[Rail Balticu] Projekteerimise käigus lahendatakse mh Rapla kiirrongipeatus, regionaalsed peatused Kohilas ja Järvakandis ning tööstust toetavad haruteed Järvakandis.”
Rapla vald toetas Rail Balticut paljuski eeldusel, et Raplasse tuleb kiirrongipeatus. Nüüd on Rapla vallavolikogus nii-öelda mitteametlikult arutatud, et kiirrongipeatust vist ikkagi ei tule ja kohalikud peatused valmivad ehk aastaks 2030. Samal ajal näib riigitasandilt saabuv ametlik info kohalikus vaates mõneti vastuoluline.
Küsimustele vastab Kristjan Kaunissaare.
Kas Raplasse tuleb kiirrongi või kohaliku rongi peatus?
Rongipeatuse enda ehk siis peatuse taristu seisukohalt pole tegelikult vahet, kas tegemist on kiirrongi või kohaliku rongi peatusega. Oluline on see, et Rapla peatuse taristu planeeritakse, projekteeritakse ja ehitatakse välja selliselt, et seal saavad praktiliselt peatuda nii kiirrongid kui ka kohalikud rongid. Rapla peatus on kavandatud „raudteekeeles” meldepunktina, kus lisaks peateele on ka 410 meetrit haruteed, mida kasutavad rongid ka peatumiseks. Ehk Raplas ei peatu rongid peateel.
Selles mõttes saab Rail Balticule kavandatavaid kohalikke peatusi liigitadagi selliselt, et suurema reisijakäibega kohtades on peatumiseks kavandatud haruteed, väiksemate peatuste puhul võimaldavad side- ja turvangusüsteemid peatumist ka peateel. Raplas saavad infra poolest peatuda nii kiirrongid kui ka kohalikud rongid.
Kas Raplasse Rail Balticu peatusesse on kavandatud ka jaam?
Rail Balticu rahvusvahelised terminalid on Eesti territooriumil kavandatud Tallinnasse Ülemistele ning Pärnusse. Peatusi, kuhu uut terminali pole kavas ehitada, on Rail Balticu trassil Eestisse koos Rapla peatusega kokku kavandatud üksteist. Selles mõttes olekski korrektne eristada peatusi, kuhu Rail Balticu ehitamise käigus ning Euroopa ühendamise rahastu (CEF) vahendite eest ehitatakse rahvusvaheline terminal ja kuhu mitte.
Kirjutate Rail Balticu jaanuarikuises infolehes, et „regionaalse võiduna saab võtta kasvõi seda, et Euroopa ühendamise rahastu vahenditest väljaehitatavast Rapla peatusest jõuab pealinna 20 minutiga”. Kas tõesti nii kiiresti?
Rail Balticu praeguse liikluskava kohaselt oleks kiirrongiga näiteks marsruudil Tallinn-Riia-Tallinn või Tallinn-Kaunas-Tallinn ning eeldusel, et kiirrong peatub ka Raplas, Tallinna ja Rapla ühendusaeg 19 minutit ning Rapla-Pärnu ühendusaeg 23 minutit. Regionaalrongi ehk rongi puhul, mis peatub kõigis kavandatud 13 peatuses, oleks Tallinna ja Rapla ühendusaeg 35 minutit ning Rapla ja Pärnu oma 37 minutit. Liikluskava (operational plan) on praegu veel ametlikult vastu võtmata, kuid paari kuu jooksul tutvustame seda kindlasti ka laiemale avalikkusele.
Selgeks sai, et kiirrongil on võimalik Raplas peatuda. Aga kas ta seda ka tegelikult teeb?
See, kas rahvusvaheline kiirrong hakkab peatuma ka Raplas, sõltub tegelikult rongiliini operaatori äriplaanist. Oleme praegu arvestanud sellega, et rahvusvaheliste kiirrongide liiklus on reaalselt konkurentsipõhine sarnaselt näiteks Tallinna-Pärnu või Tallinna-Riia bussiliinidega. See tähendab, et kui liini operaatori jaoks on mõistlik kiirrongi Raplas peatada, siis seda ka tehakse. See aga sõltub prognoositavast reisijakäibest.
Ka siin saab näite tuua – Lux Express opereeris veel mõne aasta eest Tartu-Riia bussiliini, reisijakäibe vähesuse tõttu bussiliin, kus algus- ja lõpp-punktiks olid Tartu ja Riia, siiski sellisel kujul suleti, kuid pikendati Peterburini, peatusega Tartus.
Sellest, kes reaalselt erinevaid liine opereerima hakkab, on veel lihtsalt vara rääkida. Seega puhtteoreetiliselt võib nõudluse korral tekkida ka Tallinn-Rapla ekspressliin – või nimetame seda siis kiirrongiliiniks –, kuigi eelnimetatud operational plan seda ei toeta.
Millise raha eest mida projekteeritakse ja ehitatakse?
Eelmise aasta augustis valmis Rail Balticu Eesti osa eelprojekt. Veel käesoleval aastal algab aga põhiprojekti koostamine selle eelprojekti alusel. Põhiprojekti alusel taotletakse ka ehitusload.
Põhiprojekteerimise käigus projekteeritakse kogu raudtee koos haruteedega ka Rapla peatuse osas. Kohalike peatuste muu infrastruktuur – platvormid, juurdepääsuteed, parklad, jalakäijate tunnelid ja muu selline – projekteeritakse põhiprojekteerimise käigus eskiisprojektidena. Kuna põhiprojekti koostamist kaasrahastatakse Euroopa ühendamise rahastust, on abikõlblikuna käsitletav siiski niinimetatud kiire raudteeühenduse komponentide projekteerimine, kohalikud peatused on siin paraku abikõlbmatud.
Nagu eespool kirjeldasin, on Rapla peatus käsitletav „meldepunktina”, mis on kiire raudteeühenduse tehniliseks toimimiseks vajalik – siis on peatuse raudteetaristu abikõlblik.
Mis puudutab muud peatusega seonduvat infrastruktuuri, näiteks reisijate ooteplatvorme, juurdepääsuteid ja muud reisijate teenindamiseks vajalikku, siis kavatseb majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kindlasti taotleda nende rajamiseks samuti CEF-i vahendeid, samuti detailplaneeringu koostamiseks.
Kuna taotluste rahuldamine sõltub lisaks arendaja soovile finantseerija võimalustest, ei saa praegu garanteerida, et kogu peatusega seonduvat infrastruktuuri CEF-i vahenditest rahastatakse. Juhul kui see ei peaks võimalik olema, tuleb peatuse taristu rajamiseks kasutada muud Euroopa Liidu toetust või teisi riigieelarvelisi vahendeid, mis kinnitatakse transpordi investeeringute kava ning transpordi programmiga.
Rail Baltic ei ole vaid üleeuroopaline ja riikliku tähtsusega investeering, vaid panustab ka kohalikku arengusse. Seetõttu on äärmiselt oluline, et ka Rapla vald arvestaks kohaliku peatuse planeerimise ja rajamisega omavalitsuse arengu- ja investeerimisplaanides.
Mida ütleksite neile, kes ikkagi kahtlevad kohalike peatuste tulekus? Millal Rapla peatus ja teised kohalikud peatused välja ehitatakse?
Kui katsuda lühidalt kokku võtta, siis peavad kohalikud peatused Rail Balticule tulema, need on vajalik välja ehitada samal ajal muu Rail Balticu taristuga, et vältida raudteeliikluse katkestamist mõne uue peatuse rajamise ajal. Küsimus on lihtsalt rahastamisallikas – võimalusi on erinevaid, kuid kõigi erinevate võimalustega kaasnevad ka erinevad rahastajapoolsed nõudmised.
Selge on see, et raudteeühenduste kui keskkonnasõbralike transpordivõimaluste tagamine ja ühistranspordi suurem kasutatavus on olulised nii Eesti riigi kui ka Euroopa Liidu tasemel ning me teeme kõik, et seda Rail Balticuga parendada.
