Ükskord võiksime Raplamaa üle uhked olla!

Raplamaa Sõnumid

4

Me kõik teame, et Raplamaast ei tea Eestis mitte keegi õieti mitte midagi. Kõik küsivad, et mis paik see veel on, kas seal keegi elab ka? Ka üleriigilisse uudistevoogu satub Rapla maakond väga harva – kuna hallis tsoonis olevast kohast ei osata uudiseid oodata. Üks viimaseid uudiseid, mis rahvusringhäälingust kostis, oli see, et Rapla maakonnas peatub ööbimiseks kõige vähem turiste. Isegi magama ei taheta siia jääda, nii mõttetu ja igav maakond!
Kes selles süüdi on, et meisse niimoodi suhtutakse? Meie ise. Mitte kedagi teist ei ole mõtet kuskilt otsima hakata. Eelkõige kannavad vastutust aga need inimesed, kes on kutsutud ja seatud oma maakonda ja valdasid tutvustama. Läinud nädalavahetusel Eesti Turismifirmade Liidu eestvedamisel korraldatud rahvusvahelisel turismimessil Tourest 2019, riigi selle aasta kõige olulisemal turismiturul, tuli taas välja, et Rapla maakonda ei viitsita müüa. Kahemõtteliselt kõlav loosung „Rabavalt ilus Raplamaa”, mis on seotud noorukeste missikandidaatidega, ei tööta ju, kui seda ei ole täidetud tegusa sisuga. Pelk firmade tutvustus jääb õhku, kui selle taga ei ole reaalset tegevust.
Jutud sellest, et Raplamaad kui „uusmoodustist” ongi raske tutvustada, et siit ei saa midagi erilist esile tõsta, et meil polegi midagi näidata, ei pea lihtsalt paika. Raplamaa on põnevalt rikka minevikuga, auväärsete inimestega, kauni looduse ja väärika tänapäevaga maakond. Selleks, et seda nii oma riigist kui ka kaugemalt tulnutele suupäraseks teha, oleks vaja ainult natu-natuke rohkem teadmisi oma kodukohast, pisut enam fantaasiat, parajal määral pealehakkamist ja viitsimist asjaga lõpuni minna ka siis, kui vahepeal raske on.
Siin võiks korraldada mida iganes. Näiteks militaarretki. Ei peeta silmas Põrgupõhja retke, mille atraktiivsemaks ja tuntumaks muutmiseks leidub muidugi samuti kuhjaga võimalusi, vaid näiteks giidiga bussireise, mille käigus tutvustatakse Vabadussõjas langenute mälestusmärkide saatust, käiakse Alu Kaitseliidu koolis, räägitakse saksaaegse Kehtna Omakaitsekooli tegevusest, meenutatakse 1941. aasta suve lahinguid Raplas, Kuusikul ja Märjamaal ning näidatakse metsavendlusega seotud paiku kuni Põrgupõhja punkrini välja.
Või tuuakse Tallinnast kirjandushuvilisi siia: Raplas tutvustatakse Ehineid, Lipal Masingut ja Vetemaad, Atlas Kotzebued. Ja siis need rabamatkad, mille „rabavast ilust” on räägitud nõrkemiseni. Aitab juttudest, lõpuks võiks midagi konkreetset ka ära teha! Näiteks marsruudid paika panna, inimestega kokku leppida, firmadega lepingud sõlmida, giidid ette valmistada, reklaam käima lükata, bussid tellida…

4
Jäta kommentaar

avatar
uuemad vanemad enim hinnatud
külamees
Külaline
külamees

Pean ühinema ka seekord juhtkirja sõnumiga. Eks meie identiteet on paraja laksu saanud ka seoses haldusreformiga kus maavanema institutsiooni(kes oli maakonna eest esikõneleja) asemel ei ole tänini midagi asjalikku. Mingi pealinnast määratud nn. kuberner on kõike muud kui eestkõneleja. ROL tegeleb oma naba imetlemisega ja endine RAEK on üldse naljanumber.

kala
Külaline
kala

Üleskutse kirjutaja võiks alustuseks endale selgeks teka, kas Atla ja Kotzebue vahel üleüldse seost on, Ja siis edasi kirjutada.

sorts
Külaline
sorts

Kuni Raplamaal on inimeste peamine omadus teistele s… keerata , jälgida,et naabrimees mitte paremini ei elaks kui sa ise , ei muutu miskit. ma ise tulin siiakanti Läänemaalt–sääl on olemas naabri tugi ja teise küla toetus, siin ollakse vaid omas mullis ja kooletakse igaoma kitsiduse käes. Viimane aeg on seoke värd kut Raplamaa jaotada põliste piirkondade vahel tagasi–Läänemaa, Harju ja Järva.

Rain
Külaline
Rain

Beautiful