-1.7 C
Rapla
Reede, 19 apr. 2024
ArvamusMilleks meile emakeelepäev?

Milleks meile emakeelepäev?

Vivika Veski

Armastan eesti keelt väga ja pean seda ülitähtsaks. Ometi poetan oma jutu hulka aeg-ajalt ingliskeelseid väljendeid ega mõtle eriti sageli oma emakeele peale.
Minu jaoks on eesti keel eeskätt töövahend. Jah, väga tähtis töövahend, millesse suhtun austusega ja mille eest püüan hoolitseda, seda puhastades ja lihvides. Aga ma ei mõtle eriti sageli sellele, kuidas eesti keel on sunnitud siin Eestis üha taanduma. Jah, enamik ei mõtle. No kaovad ülikoolist eestikeelsed erialad, mis siis ikka, ega nad ju päris ära kao ja eks teeme siis teadust inglise keeles. Aga ei ole „mis siis ikka”. Kui meil pole enam näiteks eestikeelset filosoofiat või semiootikat, kas saame siis üldse rääkida Eestist kui kultuurmaast? Siis oleme lihtsalt üks kummaline soome-ugri põlisrahvas oma imeliku keelega. Kellel küll imekombel on oma riik. Aga kui kaua? Või mis mõte on üldse väikesel riigil, mis ei arenda omakeelset teadust?
Kes on veidigi lugenud Uku Masingu keeleteemalisi kirjutisi, ei mõtle vist enam kunagi eesti keelest, ilma et ta mõtleks vähemalt pisut ka eesti meelest – kui soomeugrilikust keelest ja meelest. Et see on üks lahtriteta ja allumissüsteemideta keel. Üks vaba keel! Jah, reeglid on siin keerulised, aga seda paljuski sellepärast, et nad on mõneti ebamäärased. Seda keelt vist ei olegi lõpuni võimalik ära õppida, vaid ainult selle keskel elades sellega kokku kasvada, seda tajuda. Paljud on kindlasti kogenud, kuidas eesti keelt ladusalt kõnelev ja kirjutav välismaalane ei saa aru mõnest eestikeelsest naljast, sest võtab seda otsesõnu. Ja kui püüad asja ära seletada, teed selle veel hullemaks. Samas ingliskeelsete naljade üle, näiteks filmides, naerame kõik, ka keskpärased inglise keele oskajad.
Üks asi on eestikeelne kõrgharidus ja teadus, aga samal ajal tuleb oma keelt õppida austama, hoidma ja tundma juba maast madalast. Jah, ka tundma. Sellest ei piisa, kui välismaalase kombel grammatikareeglid pähe tuupida. Miks ei võiks näiteks koolis õpetada eesti keele ajalugu ja sõnade päritolu? Või siis võrrelda mõnes tunnis eesti ja inglise keelt? Panna õpilased analüüsima kahe keele väljendite tähendusväljade üle, innustada mõistma, miks nad kasutavad kohati võõrkeelseid väljendeid eestikeelses jutus? Ja kuidas ikkagi öelda samu asju eesti keeles.
Miks mina ütlen vahel eestikeelse jutu sekka mõne asja inglise keeli? Näiteks olen kohanud mõnes ingliskeelses filmis või raamatus väljendit, mis on mulle väga meeldima hakanud, saan sellest aru, kuid ei oska sama head eestikeelset vastet leida. Aga võib-olla viitab see keeleoskuse allakäigule, et ei oska?
Jah, mõni asi tundubki inglise keeles vaimukam. Samas mõelge mõnele olukorrale, kui olete mõne sõnades väljendatud nalja peale südamest naernud. Nii südamest, et maailm muutub sellest helgemaks. Mis keeles see oli? Emakeeles, kas polnud?
Emakeelepäevast alates võib ehk ka arvestada uut keeleaastat. Ja uue aasta alguses sobib ju anda lubadusi. Näiteks – püüan õppida oma emakeeles paremini rääkima ja kirjutama.
Head uut keeleaastat!

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare