Mari Tammar
11. aprillil kohtusid Sillaotsa talumuuseumis Raplamaa Kultuurinõukoja liikmed ja Rapla maakonnas tegutsevate muuseumide töötajad, et arutada, kas Raplamaa vajab oma maakonnamuuseumi.
Kohtumine algas Mervi Vaarmanni valmistatud kartulivorstide degusteerimisega ning väikese ülevaatega nende valmistamise traditsioonidest. Nimelt on Märjamaa piirkonnas põlvest põlve kartulivorsti valmistatud nii, et igal perenaisel on oma salaretsept. Kartulivorsti valmistamine Valgu ja Nurtu kandis on kantud ka Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse.
Seejärel asuti põhiteema juurde. Esmalt tutvustasid muuseumid oma tegemisi ning siis oli küsimuste ja arutelu aeg.
Sillaotsa talumuuseumi tegemistest rääkis Kalju Idvand, kes nentis ühtlasi, et muuseumi sünnitab armastus. Järvakandi klaasimuuseumist rääkis Allan Kima. Virve Õunapuu Hageri muuseumist ei saanud küll osaleda, ent saatis slaidiesitluse, mida täiendas Kohila valla endine kultuurinõunik Sigrid Põld. Mahtra talurahvamuuseumi juhataja Jaanus Plaat oli esialgu küll lubanud kohtumisel osaleda, aga teatas viimasel hetkel, et ei saa siiski tulla. Nii jäid Mahtra meeste tegemised kuulmata.
Muuseumide ühiste murekohtadena toodi välja ruumikitsikus ja elementaarsete olmetingimuste puudus (köetav WC jms). Positiivse poole pealt tõi Sillaotsa muuseum välja selle, et neil õpilasgruppe jagub ja vallavalitsusega on hea koostöö.
Mis puudutab võimalikku maakonnamuuseumi rajamist, siis kardavad maakonnas tegutsevad väikemuuseumid, et niigi tihedas projektimajanduse konkurentsis jäävad nad siis ilma rahastuseta. Ka ühist katusorganistasiooni ei pea nad vajalikuks. Samas suuremate hoidlate vajadus on olemas.
Pikemalt arutleti selle üle, mida üldse muuseumid koguma ja talletama peaks. Klaasimuuseumiga on selge, sest tegemist on teemamuuseumiga. Hageri ja Sillaotsaga märksa keerulisem, sest muuseumid on korraga nii teemamuuseumid (Sillaotsal kogu talutemaatika ja Hageris apteegimaailm), aga samas ollakse ka piirkonna muuseum, kellel ülesanne talletada lähiümbruse ajalugu.
Tulevikku vaadates ütlesid nii mõnedki arutelus osalenud, et väikemuuseumid ei saa kõike koguda ja kõike uurida. Muuseum peab valima, mida ta kogub ja kust ta kogub. Muuseumil on vaja konkretiseerida, millega ta tegeleb.
Olgugi et tänased muuseumid ise maakonnamuuseumist puudust ei tunne, on siiski valdkondi, mis selle vajalikuks teevad. Esiteks ei toimu üheski olemasolevas muuseumis maakonnaülest uurimistegevust, trükiste koostamist ega Raplamaa üldise ajaloo ja pärandi eksponeerimist. Samuti pole olemas hoidlaid, kus talletada koduloouurijate materjale ja organisatsioonide (nt koolide) arhiive. Samuti puudub uurimistegevus selles suunas, milliseid Rapla maakonda puudutavaid materjale sisaldavad Eesti teiste muuseumide arhiivid. Ühtlasi puudub institutsioon, kes koordineeriks muuseumide (jt vaatamisväärsuste) ühiste külastuspakettide koostamist ja turundamist.
Selleks, et teemaga edasi minna, otsustati järgmiseks kohtuda Mulgi Kultuuri Instituudi, Järvamaa muuseumi ja Läänemaa muuseumi esindajatega, et tutvuda erinevate mudelitega, kuidas teistes maakondades pärandiga töö käib. Kõige olulisem on aga meil endil aru saada, kellele ja milleks seda muuseumi vaja on.
