13.8 C
Rapla
Neljapäev, 28 märts 2024
ArtikkelSuurel neljapäeval täitus Juuru kirik lastega

Suurel neljapäeval täitus Juuru kirik lastega

Vivika Veski

Juuru Eduard Vilde kooli ja Kohila mõisakooli õpilased veetsid suure neljapäeva hommiku üheskoos Juuru kirikus.

Kirikuhommik algas Juuru Mihkli koguduse õpetaja Kalle Kõivu tervitussõnadega ning kiriku laulu- ja palveraamatust pärit ühise alguslauluga „Kristus üles tõusnud nüüd”. Esinesid Kohila mõisakooli laululapsed ja Juuru kooli viiuliõpilased.
Kalle Kõiv, kes on ühtlasi Juuru kooli direktor, pidas kõne, kus rääkis ülestõusmispühade tähendusest. Õpilased lugesid ette pühadega seotud kirjakohti Piiblist. Kirikuhommiku lõpetasid üheskoos loetud meieisapalve, lõpulaul ja koguduse õpetaja õnnistussõnad.
Kohila mõisakooli direktor Anu Nigesen tõdes, et see ei ole vist päris tavaline vaatepilt, kui üks väike maakirik on lapsi täis – kokku osales ligikaudu 250 õpilast. Tõepoolest oli kirik rahvast nii tulvil, et hilisematel saabujatel oli raske istekohtagi leida.
Nigesen rääkis, et tulenevalt Kohila mõisakooli kristlikust taustast tähistavad nad õpilastega kirikupühi. Neile on partneriks kõik Kohila valla kogudused. Õpilased on käinud nii Kohila baptistikoguduse palvemajas, EELK Hageri Lambertuse kirikus ja palvemajas kui ka Kohila õigeusu kirikus. Näiteks tänavune Eesti Vabariigi aastapäeva aktus ja detsembrikuine jõulukontsert peeti Hageri kirikus. Õpilaste jõuluevangeeliumi etendus Kohila lasteaedadele kanti ette aga baptistikoguduse palvemajas.
Nigesen rääkis, et mõte korraldada kahe kooli ühine kirikuhommik Juurus tekkis neil Kalle Kõivuga koos, omavahel vesteldes.
Kõiv ütles, et Juuru kooli õpilased käivad teist aastat kahe suurema püha, jõulude ja ülestõusmispühade puhul kirikus – jõuluvaheaja ja kevadise koolivaheaja eel. Läbi viiakse kirikuhommik, mitte niivõrd traditsiooniline jumalateenistus. Seal on võimalik rääkida õpilastele pühade tähendusest.
Kohila mõisakoolis on valik­aineks ka usuõpetus, Juuru koolis seda pole. Seda lünka aitavad Kõivu hinnangu järgi täita ühelt poolt pühadeaegsed kirikuhommikud ja teiselt poolt ka ajalootunnid, kus on ainekavas õpetus religioonist ja kristlusest tänapäeval rahuldavalt sees. Kui õpilasel ja õpetajal on huvi, saab sealt teadmised kätte, ütles Kõiv.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare