Täiskasvanuharidusest Raplamaal

0
Hille Ilves Eesti Linnade ja Valdade Liidust on vaadanud täiskasvanuharidusele KOV-ide vaatevinklist, uurides nende arengukavasid. Foto: Siim Solman

Helerin Väronen

11. aprillil toimus Rapla riigimajas täiskasvanuhariduse maakondlik koostööseminar. Ettekanded andsid ülevaate täiskasvanuhariduse olukorrast Eestis ja Raplamaal, võrgustike tegevusest täiskasvanuhariduse populariseerimisel ning päeva lõpetas lauaarutelu, mida saaksid KOV-id teha täiskasvanuhariduse toetamiseks.


Annaliisa Toom haridus- ja teadusministeeriumist andis ülevaate täiskasvanuharidusest Eestis. Riiklikul tasandil on täiskasvanuharidusega tegeletud alles aastast 2005. Sealt edasi on eesmärgid aina suurenenud ja üha rohkem täiskasvanuid leidnud tee õppimise juurde. Haridus- ja teadusstrateegia aastateks 2021-2035 näeb ette, et tuleb toetada üld- ja kutsehariduse ning kõrgharidusasutuste koostööd, et tekiksid paindlikumad õpiteed, mis omakorda aitaks vähendada varajast haridussüsteemist lahkumist.
Mitteformaalses õppes korraldati 2017. aastal 73 884 täiendkoolitust, milles osales 373 034 inimest, mis on ligi 40% täiskasvanud elanikest. Raplamaa arvudest tõi Toom välja, et meil on 23 täienduskooliasutust, kõige rohkem, 14, Rapla vallas. Raplamaal käis aastal 2017 täiendkoolitustel 2249 inimest ning suurimad koolituste pakkujad olid Kajari Koolitused, RA Koolitused koolituskeskus, Kehtna kutsehariduskeskus ja Rapla Autokool.
Päeva modereeriv Monika Marfeldt rääkis Raplamaa täiskasvanuhariduse statistikast. Siinmail on täiskasvanuhariduse sihtrühma fookuseks madala haridustasemega ja aegunud oskustega inimesed. Põhiharidus või sellest madalam tase on umbes 3871 inimesel. Eraldi olid välja toodud väikelastevanemad, kellel 26% on madal haridustase või aegunud oskused. Kuid aegunud oskused on Marfeldti sõnul meil kõigil, kuna uued oskused ja info tulevad pidevalt peale. Peamise takistusena õppima asumisel on Raplamaal välja toodud vajaduste puudus ja suutmatus sobivat koolitust valida.
Täiskasvanuhariduse koordinaator Ivi Sark tegi TÕN 2018 maakonna tegevustest kokkuvõtte, tuues välja, et aegade jooksul on tunnustatud 164 õppijat, 48 koolitajat, 46 organisatsiooni, 13 õpitegu, 11 omavalitsust ja 6 raamatukogu.
Andrase selle aasta tegevusest rääkis Marfeldt, tuues välja ka muudatuse seoses sügisese TÕN-i nädalaga, mis seekord algab 11. oktoobril õpitunniga. Täiskasvanuhariduse üks suurimaid toetajaid on Eesti Töötukassa, kes pakub mitmeid erinevaid koolitusi ja hetkel on käimas kampaania “Värskenda oma isiklikku tarkvara”, mis on ka palju nalja pakkunud, kuna inimesed tulevad, arvutid kaenlas, sooviga selle tarkvara uuendada.
Hille Ilves Eesti Linnade ja Valdade Liidust on vaadanud täiskasvanuharidusele KOV-ide vaatevinklist, uurides nende arengukavasid. Üheks parimaks arengukavaks peab Ilves Paide oma. Kõige lihtsamas keeles, millest igaüks tõesti aru saab, on Viljandi oma. Raplamaa arengukavade kohta sõnas Ilves, et nii pikki kui Kohilal ja Kehtnal on, ei ole ta varem näinud. Märjamaa arengukava oli esimene, mis muuseume täiskasvanuharidusega sidus. Raamatukogude puhul aga unustatakse sageli ära, kui suur roll neil täiskasvanuhariduses on. Täiskasvanuharidus on aga elujõuline, kui koostöö toimub mitmel tasandil korraga ja peale sisendi, ilusate sõnade aregukavas on olemas ka väljundid, reaalsed tulemused.
Rapla täiskasvanute gümnaasiumi õppenõustaja Kaja Leppik rääkis alguse saanud õppijate saadikute liikumisest. Õppijasaadikud on need, kes toetavad ja nõustavad kaasõpilasi. Kui täiskasvanu tuleb tagasi kooli, läheb ta justkui ajas tagasi sinna, kui kool pooleli jäi, ja raske on küsida abi õpetajatelt. Õppijate saadikud on aga koolitatud kuulama ja nõu andma.
Rapla keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja Kat­rin Niklus rääkis, et kuigi inimesed loevad vähem, on raamatukoguhoidjate töökoormus suurenenud. Aina enam tuleb neil õpetada inimestele digipädevust, kuidas kasutada näiteks e-riigi teenuseid või nutitelefoni. Raamatukogu on ka see koht, mis annab infot erinevate õppimisvõimaluste ja koolide kohta ning korraldab ka ise koolitusi.
Päeva lõpetas rühmaarutelu selle üle, kuidas saaksid KOV-id toetada täiskasvanuhariduse populariseerimist. Näiteks toodi välja, et raamatukogude rollimuutusega tulebki leppida ja muutustega kaasa minna, mitte väikeseid raamatukogusid sulgeda, kuna laenutuste arv langeb. KOV-idel on võimalik anda koolituseks ruume kasutada, koondada täiskasvanuharidust puudutavat infot, ennetava tegevusena toetada karjäärinõustamist ja valikainete rohkust koolides. Mõttena käidi välja täiskasvanuhariduse arengukava koostamine tervele maakonnale, selle kontrollimehhanismide elluviimine.
Ammu on räägitud ka täiskasvanuhariduse keskuse loo­misest, mis koondaks endas nii info kui ka õpetajad. Igasu­gused koostöölepped peavad olema organisatsioonidepõhised, kuna võim ja ametnikud vahetuvad ja sellistes tõmbetuultes ei jääda muidu püsima. Püsivaks koostööks on vaja avatud suhtlemist, ärakuulamist, positiivset suhtumist ja eelarvamustest loobumist.