Aasta emast ja maakondlikust identiteedist

0

Raplamaal anti maakondlikku aasta ema tiitlit välja aastatel 1998-2017. Ürituse korraldamise taga oli Rapla maavalitsus, kaasa aitasid Rapla Naisselts (1998-2007) ja seejärel MTÜ Ettevõtlikud Naised Raplamaal. Kokku anti välja 20 tiitlit. Esimese sai 1998. aastal Marje Krusell Raplast, viimase Heili Burmeister Käru vallast. Siis tuli haldusreform.
Kui esialgu tundus, et reformiga nihutati ainult halduspiire ja kõik muu läheb Jumala abiga endist viisi edasi, sai õige varsti selgeks, et koos piiride nihkumisega tulid ka sisulised muutused. Aeg peab näitama, mida need tegelikult endaga kaasa toovad, üks on aga juba praegu selge – nimelt see, et omavalitsuste suurenemine viis võimu inimestest kaugemale ja kümne valla liitmine neljaks piirkonnaks ühes maavalitsuse kaotamisega muutis maakonna mõiste veel ähmasemaks, kui ta seda seni oli olnud.
Võiks ju nõustuda väitega, et maakondliku aasta ema tiitli väljaandmine ei ole mingi suur kaotus. Piisab täiesti, kui iga vald oma inimesi ise meeles peab. Kuigi ega seegi ole ju mingi põhiseaduslik kohustus, millest kõrvale hiilida ei tohi. Ka selle üle võib diskuteerida, kas niisugused tähelepanuavaldused üldse vajalikud on. Sest valitakse välja ju üks paljude võrdväärsete hulgast ja alati saab õhku riputada küsimuse, miks just tema? Pealegi tekitab lisaküsimusi järjest avalikumaks saav perevägivald.
Nõustuda võib ka sellega, et Raplamaa Omavalitsuste Liidu pisikese büroo võimalused on tõepoolest mitu korda ahtamad (nii materiaalses mõttes kui ka inimressursi osas), kui seda olid maavalitsuse omad.
Kuid samas tuleks tunnistada sedagi, et inimeste esiletõstmine maakondlikul tasemel on oluline tunnustus, mis võiks laieneda näiteks väärt ettevõtjatelt, kultuuritegelastelt ja teistelt, kes on niigi oma tegevusega kogukonnast mõnevõrra kõrgemal positsioonil, ka nn reakodanikele, kelle panus ühiskonna kujundamisse ei ole mitte kröömigi väiksem, kuigi ei pruugi üldisest tegevusest üldse silma jääda – kõik ju teevad ning on tublid ja mis siis?
Ärgu nüüd keegi siit seda välja lugegu, et ettevõtjad ja muud tegelased saavad liiast tunnustatud. Üldse mitte! Raplamaa on tegelikult teiste maakondadega võrreldes väga kitsi kiitja ja sellepärast on kahju, kui mõni kategooria jälle ära kukub. Muidugi võime ohata, et meil on maakonnas selletagi tervelt kolmteist tunnustusüritust aastas, aga aasta ema võiks ka tagasi tulla. See seoks oluliselt erinevaid piirkondi ja tugevdaks maakondlikku identiteeti, seda Raplamaa erilist tunnet, mida me kõik tegelikult väga vajame.
Muide, viieteistkümnest maakonnast ainult neljas (Rapla, Harju, Lääne-Viru ja Valga) ei anta maakondlikult tasandil välja aasta ema tiitlit. Kõik ülejäänud saavad sellega kenasti hakkama.

Jäta kommentaar

avatar