6.1 C
Rapla
Reede, 29 märts 2024
ArtikkelMaamessi hoomamatuses esitlesid end kolmteist Raplamaa ettevõtet

Maamessi hoomamatuses esitlesid end kolmteist Raplamaa ettevõtet

Siim Jõgis

Iga-aastane maaelu suursündmus Maamess toimus tänavu 25.-27. aprillil tavapäraselt Tartu Näituste messikeskuses. Selle mastaap on jätkuvalt peaaegu hoomamatult suur ning saada sealt ühe päevaga täielikku ülevaadet on lootusetu ettevõtmine.

Raplamaa Sõnumid veendus selles ise, külastades messi neljapäeval, 25. aprillil.
Kohe alguses võtsime sihiks keskenduda vaid Rapla maakonnaga seotud väljapanekutele. Ka neid oli tänavu märkimisväärselt palju – tervelt kolmteist. Kõik olid väljas oma soovide ja sihtidega. Mitmed Raplamaa ettevõtted olid Maamessil väljas juba rohkem kui kümnendat korda. See on kujunenud nende jaoks justkui traditsiooniks igal kevadel seal kohal olla. Välja võib tuua näiteks Rodnas OÜ ja A.K.K. AS-i. Neil mõlemal on aastate jooksul välja kujunenud isegi oma traditsioonilised platsid, kuhu nad oma masinad üles sätivad.
Maamessi korraldajad kuulutasid välja, et tänavu võtab sellest osa 480 firmat 12 riigist. Osalejaid oli kõigist Eesti maakondadest. Raplamaalt osalesid Maamessil Norcar-BSB Eesti AS, Eesti Agritehnika OÜ, Rodnas OÜ, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, A.K.K. AS, Smartecon OÜ, Oniar OÜ, Jõeniidu OÜ, Fesma Alu OÜ, Kaivi Trans OÜ, Tõrvaaugu Mahe Talu OÜ, Taluelu OÜ ja Männiku Piimalambad OÜ. Isegi nende puhul osutus kõigi ettevõtete külastamine lühikese päeva jooksul Raplamaa Sõnumitele võimatuks missiooniks. Pidime tegema valiku, kelle juurde jõuame.

A.K.K. AS’i arendusdirektor Kait Kuus tutvustas ühe messinaela BCS Volcan’i sisemust.

BCS Volcan

Üks kriteerium tegi meie valiku mõnevõrra lihtsamaks. Juba aastaid on Maamessil traditsioon tõsta uudiseid esile messinaeltena. Tänavu said sellise tunnustuse 14 eksponaati, kaks neist Raplamaalt. Loomulikult soovisime mõlemad Raplamaalt pärinevad messinaelad üle vaadata. Esimene neist oli BCS Volcan traktor, mida esitles Märjamaal tegutsev ettevõte A.K.K. AS. Eriliseks teeb selle väikese traktori erakordne manööverdamisvõime tänu lühikesele teljevahele ja multifunktsionaalsele juhiistmele.
Ettevõtte arendusdirektor Kait Kuus tegi masinast ülevaate ning selgitas, miks just BCS Volcan pärjati messinaela tunnustusega. Tegemist on Itaaliast pärit traktoriga, mille üheks tugevamaks eeliseks on see, et tänu manööverdamisvõimele sobib see paljudeks erinevateks töödeks. “Kuna see on Itaalias toodetud, on see algupäraselt mõeldud töötama veiniistandustes puude vahel, kitsastes tingimustes. Seega sobib see hästi võsalõikamiseks. Unikaalseks teeb traktori suur pöörderaadius – 70 kraadi,” rääkis Kait Kuus. Ka silmale näeb see masin igati kaunis välja. Lisaks kompaktsele olemusele ehib seda ka ilus sinine värv.
Masin kaalub 2,5 tonni ning on sealjuures võimeline üles tõstma 2,1 tonni kaaluva raskuse. Traktori ette on võimalik rakendada nii koppasid kui ka sahkasid ning viia sedasi läbi mitmeid töid. Omapärane on ka see, et traktori sisemuses on võimalik pöörata juhi süsteempaneel 180 kraadi teistpidi ning seega kaob vajadus teha tööd nii, et kael õhtuks kangeks jääb. Kuus demonstreeris ka sisemuse ümbertõstmist ning see võttis aega pelgalt kümme sekundit. Muidugi panevad itaallased rõhku disainile ning lisaks ilusale värvile ehivad masinat kaunid esituled.
Kuna traktori kõrval seisis silt “Messinael”, meelitas see kohale palju huvilisi. “Pean ütlema, et huvilisi tuleb siia tõesti palju. Inimesi huvitab, miks just see on messinael,” rääkis Kuus. Põhilised huvilised on väikepõllumehed, kes soovivad seda kasutada oma igapäevastel toimetustel. A.K.K. AS on juhtiva Hiina ehitusmasinate tootja LiuGong Machinery maaletooja ning väljas oli ka mitu nende masinat. Siiski võttis põhilise tähelepanu just messinaelaks tituleeritd BCS Volcan.

Maastikusõiduk Sherp ei olnud küll ametlikult messinael, kuid ohtralt tähelepanu pälvis see
ikkagi.

Sherp nagu Batmani auto

Teise messinaelaga meie maakonnast oli väljas Kaerepere alevikus tegutsev ettevõte Eesti Agritehnika OÜ. Nemad tutvustasid Reiter Respo lintvaalutit, mis on ainulaadse rohusööda- ja põhuvalmistamise kontseptsiooniga. Küll aga selgus nende väljapaneku juurde jõudes, et tegelikult pälvib messikülastajate tähelepanu hoopis üks teine eksponaat. See oli maastikusõiduk Sherp.
Eesti Agritehnika OÜ hooldusjuht Siim Veetamm rääkis, et kohe ei oskagi kirjeldada, mille jaoks seda masinat kõige parem kasutada oleks. Selle kõige tugevam omadus on looduses raskesti läbi pääsetavate kohtade läbimine. Esmapilgul meenutab Sherp Batmani filmidest tuttavat masinat. Sarnasused on tõepoolest üsna selged. Küllap seetõttu paelus ta ka külastajate tähelepanu. Siim Veetamm rääkis, et Sherpile rakenduse leidmiseks võib kasutada fantaasiat – võimalusi on palju. Ühe võimalusena pakkus ta välja, et sellega saab lihtsalt minna matkama. Ei pea kartma, et kuskile kinni jääd. Lõbu ja töö saab sedasi ühendada.
Kuigi Raplamaa Sõnumid külastas Eesti Agritehnika OÜ väljapanekut messi esimese päeva lõuna ajal, oli juba ka neid inimesi, kes näitasid üles huvi Sherpi soetamise vastu. Mõne külastaja jaoks oli masin tuttav YouTube’i vahendusel, kus on sellest üleval mitmeid videosid. Maamessil esitletud eksemplar on kõige esimene Sherp Eestis. Pärit on see Ukrainast. Veetamm pakkus ühe võimalusena välja, et masin võiks huvi pakkuda politsei- ja piirivalveametile, kes peab valvama Eesti idapiiri. Ka seal on keeruliselt läbitavaid kohti, kus oleks sellest masinast abi. Esmaspäeval, 29. aprillil käis Sherpi Maidla silla juures katsetamas ka päästeamet.
Kõik kolm päeva Maamessil on oma iseloomuga. Neljapäeval saab üritus alguse, siis on sagimist muidugi palju, aga õhkkond töine. Kohal on konkreetsed huvilised, kes valmistuvad eesseisvateks kevadisteks ning suvisteks töödeks. Ka reedene päev möödub sarnases töises õhkkonnas, kuid laupäevaks on meeleolud juba muutunud. Seda rääkisid mitmed staažikamad osalejad. Kuna inimestel on vaba päev, on ka külastajaid rohkem ning paljud pered tulevad kohale lastega. See loob messi asemel kohati juba festivalimeeleolu. Teine asi, mida meile ettevõtjad rääkisid, on see, et ainult eesti keelega pole lootustki toime tulla. Kindlasti peab olema varuks vene ja soome keele oskus ning samuti on abi inglise keelest. Soome keelt kõlas messialal ringi jalutades tõepoolest palju.

Rodnas OÜ väljapanekul pälvis uus MacDon’i heeder tähelepanu juba ainuüksi
oma mõõtmete tõttu.

Veel Raplamaa ettevõtteid

Esmakordselt oli Maamessil väljas Kaivi Trans OÜ. Tegemist on 2005. aastal tegevust alustanud Eesti kapitalil põhineva transpordi- ja logistikaettevõttega, mis tegutseb Purku külas. Kohapeal oli Kaivi Trans OÜ juhataja Kaido Vilu. “Tulime vaatama, kuidas Türgist pärit raskeveohaagised messikülastajatele peale lähevad,” rääkis ta. Ühe eksponaadina tõi ta välja põllumeestele mõeldud lägapüti. Olulise omadusena tõi ta esile, et see on topeltratastega ning püti mahutavus on 35 kanti. Samas saab seda tellida ka teistsuguse mahutavusega.
Lägapüti kõrval seisis kallurhaagis, mis oli samuti topeltratastega ning Kaido Vilu rääkis, et kuskil mujal Eestis sellist ei müüda. “Praegu huvilisi jagub, olen hommikust saati ainult vahutanud,” rääkis Vilu naljatades. Ta jättis õhku võimaluse tulla messile välja ka järgmisel aastal. Kõik sõltub sellest, millist tagasisidet külastajatelt saadakse.
Just külastajate tagasisidet pidas oluliseks veel üks Raplamaa ettevõte, kelle väljapanekut külastasime. See oli Märjamaal tegutsev Oniar OÜ, kes valmistab ja müüb metsatöödeks mõeldud masinaid. Ettevõtte müügijuht Raimo Loel rääkis, et põhiliselt just selle eesmärgiga messil väljas oldigi – et kuulata klientide tagasisidet ning viia end kurssi oma valdkonna viimaste trendidega. Sealjuures asus Oniar OÜ väljapanek vägagi prominentses kohas, messiala keskel.
Juba staažikas messikülastaja on Kehtna põllumajandusettevõte Rodnas OÜ. Juhatuse liige Kaspar Järvala ütles, et ei jõua kokku lugedagi, kui mitu kevadet nad seal käinud on. Tema sõnul on see hea võimalus nii uute kontaktide loomiseks kui ka müügitehinguteks. Nende suurim eksponaat oli Kanadast pärit uus MacDon’i heeder. Omajagu tähelepanu pälvis see ainuüksi oma suuruse tõttu.
Kuigi külastajatele avati messiala neljapäeval, 25. aprillil, algas töö väljapanekutega palju varem. See oli suur töö ning keegi ei võtaks seda ette pelgalt ühe päeva nimel. Loomulikult võeti messist maksimum ning ettevõtted olid väljas kõigil kolmel päeval. Arvestades, et neid oli kokku 480, ei ole isegi kolme päeva jooksul külastajal lootust nendest kõigist ülevaadet saada. Paratamatult tuleb langetada valik. Rapla maakonnast osales seal kolmteist firmat. Osa neist jäid ühepäevase külastusega püüdmatuks. Kõik see kõneleb mastaabist, mille Maamess on endale aastate jooksul kogunud.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare