Taas kord üks nukker tõdemus

0

Raplamaa Sõnumid

Eestis välja kujunenud arusaamade järgi ei kuulu hea tava juurde enese üle uhke olemine. Mõnikord on aga nii, et teisiti ei ole võimalik – lihtsalt pead oma teeneid esile tõstma näitamaks, et midagi on väga viltu. Sedapuhku peame kuulutama, et meie leht on Rapla maakonnas ainuke institutsioon, mis on viimased 27 aastat kogunud ja talletanud maakonnaülest teavet. Meie lehe aastakäike võib õigustatult nimetada Raplamaa viimaste aastakümnete kroonikaraamatuteks.
Lisaks oleme jõudumööda kogunud ja ilmutanud koduloolisi materjale varasemast ajast. Ikka selleks, et meeles hoida, kes me oleme ja kust tuleme. Meile teadaolevalt on lehte ehk siis Raplamaa lugu lisaks meie enda toimetusele kogutud ja alles hoitud kindlasti veel kolmes kohas: Rapla keskraamatukogus, Mahtra talurahvamuuseumis ning muidugi ka Tallinnas Rahvusraamatukogus. Võib-olla veel kusagil, kuid selle kohta puudub meil teave.
Paraku selle teadmisega uhke olemise tunne ka lõppeb, sest anname endale aru, et lähtuvalt ajalehe spetsiifikast ehk siis lugeja huvist tulenevatest valikutest ja ajakirjanike (nii füüsilisest kui ka loomingulisest) võimekusest ei saa ükski ajakirjandusväljaanne olla täiuslik mälukoguja. Nii tulebki kätt südamel hoides tõdeda, et maakonnamuuseumi puudumist ei saa meie ega ka kõik Raplamaal tegutsevad teemamuuseumid kokku kompenseerida.
Tänases lehes on mõtlemapanev kirjutis Järvamaa noorte kodu-uurimiskonverentsist, mida seal sedapuhku korraldati juba neljakümne kolmandat korda. Raplamaa saab siia kõrvale panna neljakümne ühe aasta kestel läbi viidud kolmkümmend neli konverentsi ja teadmise, et lähiajal, kui üldse, neile lisa ei ole tulemas. Nii paraku on. Ei tea, kuidas mujal, aga Raplamaal on maavalitsuse likvideerimisega sattunud mitmed asjad, teiste hulgas ka koduloolise tegevuse suunamine, nii-öelda vihma käest räästa alla. Raske ütelda, mis on põhjus. Võib-olla see, et noore maakonnana, ikkagi alles 1951. aastal loodud ja siis järgnevate liitumistega kuuekümnendate keskpaigani täiendatud, on meil mitmed olulised institutsioonid õigel ajal sündimata jäänud ja nii jooksidki paljud niidid maavalitsusse kokku ning kui see siis ühel päeval uksed kinni pani, tuli suur vaikus, sest polnud kedagi, kes oleks poolelijäänud asjad üles korjanud.
Järvamaa noorte kodu-uurimiskonverentsi korraldamist juhib SA Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseum koostöös Järvamaa Omavalitsuste Liidu, haridus- ja teadusministeeriumi, Järvamaa Muuseumi Sõprade Seltsi ja Eesti Muinsuskaitse Seltsiga Eesti Kultuurkapitali toel. Lisaks sellele osalevad kogu selles protsessis aktiivselt ka kõik koolid. Meil siin ei ole sellele jõule midagi vastu panna.