Uued inimesed valdade eesotsas – mida see võiks tähendada?

0

Raplamaa Sõnumid

Tänavune aasta on õige põhjalikult uuendanud vallajuhtide ridu. Võtame järjest: Märjamaal vahetus algul vallavanem ja nüüd lahkub ka abivallavanem. Kohila vallavanem suundus asendusliikmena Riigikogusse ja vabastas koha uuele mehele, kuigi Riigikogusse minek võimaldab Heiki Hepneril jääda siiski volikogu liikmena Kohilat omavalitsuste liidus esindama ja lubab seal koguni juhatuse esimehe positsiooni edasi hoida. Raplas on mõne kuuga vahetunud kogu juhtkond: vallavanem on uus, mõlemad abivallavanemad uued ja kohe kinnitatakse kohale ka uus volikogu esimees.
Vaid Kehtna vald on suurtest muutustest puutumata jäänud. Ainult maaeluministri kohale asunud endine Järvakandi vallavanem vabastas volikogus oma tooli uuele inimesele. Kuid pole põhjust seda oluliseks muutuseks pidada, sest Mart Järvik on juba mõnda aega Järvamaal resideerunud (talu seal ja elukoht ka).
Pole kahtlustki, et kindlasti on igasugune verevahetus hea ükskõik missugusele organisatsioonile. Uued inimesed tulevad alati värske jõuga ja uute ideedega ning on motiveeritud enda valimist juhtivale kohale ka õigustama. Seda loomulikult nii oma haldusüksustes kui ka omavalitsuste liidus. Mõningaseks probleemiks võiks olla ehk ainult see, et niisugused suured üheaegsed muudatused tekitavad süsteemis teatud lainetuse, mille vaibumiseks tuleb anda aega. Aega nõuab uues kohas kohanemine ja iseenesestmõistetavalt ka uude ametisse sisseelamine. Nii et ehk alles sügisel või aastavahetusel oleks võimalik põhimõttelisi muudatusi loota.
Raplamaal on asjad kuidagi niimoodi laabunud, et viimase kolmekümne aasta jooksul polegi maakondlikus juhtimises nii tõsist uuenemist näinud. Samas tuleb tunnistada sedagi, et kõigile probleemidele vaatamata pole Rapla maakonnas olnud põhjust kordagi rääkida ka mingitest erilistest kriisidest. Siinsed omavalitsused on taasiseseisvumisajal suutnud ka väga keerulistes olukordades lõpuks ikka kompromisse leida.
Näiteks siis, kui Järvakandi vald oma õigusi taotledes ähvardas korduvalt kogu täiega Pärnumaale kolida või kui Järvakandi ja Kehtna kolme küla pärast lahinguid lõid. Isegi see, et Rapla kippus mõnel juhul üsnagi isepäiselt paati kõigutama, ei suutnud peale lainevirvenduse muud hullu sünnitada. Ka praegu pole põhjust mingit maavärinat karta. Nii et jäägem huviga ootama, kuhu vallajuhtide ametivangerdused meid välja viivad.