Jaak Aab: haldusreformi tulemusel on suurenenud omavalitsuste kompetents

3
Jaak Aab.

Rahandusministeeriumi tehtud analüüsist nähtub, et pärast haldusreformi on paljudes ühinenud kohalikes omavalitsustes suurenenud teenuste korraldamise ja osutamise kompetents.

Haldusreformi läbiviimise järgselt vastutab rahandusministeerium ka haldusreformi tulemuste analüüsimise eest. Kuigi täna, mil ühinenud omavalitsuste ametiasutused on töötanud ligi pooltteist aastat, on haldusreformi mõjude hindamiseks veel vara, saab siiski teha esmaseid ülevaateid ja järeldusi mõtestamaks toimunud muudatusi.

Seetõttu analüüsis rahandusministeerium käesoleva aasta kevadel, kuivõrd on 2017. aasta haldusreformi järgselt muutunud ühinenud kohalike omavalitsuste ametiasutuste koosseisud ja mida nendest muudatustest järeldada võib.

Kõige enam on oodatult vähenenud linnapeade ja vallavanemate, linna- ja vallasekretäride ning raamatupidajate ametikohtade arv. „Paljuski just nende vabanenud töökohtade arvelt on loodud uusi teenistuskohtasid, näiteks sotsiaalvaldkonna, halduse ja varade valdkonda. Sellega on omavalitsused suurendanud oma kompetentse kohalikele elanikele pakutavate teenuste osutamisel,“ kirjeldas riigihalduse minister Jaak Aab analüüsist nähtunud trende. „Oluliselt on arendatud ka kantselei valdkonna kompetentse. Näiteks IT, kommunikatsiooni, õiguse, personali ja üldise asjaajamise valdkonnas,“ tõi riigihalduse minister Aab välja haldusreformi positiivse mõju.

„Kui ühinemise eelselt olid paljud omavalitsuste põhitegevuse valdkonnad alakaetud, siis praeguseks on selgelt näha spetsiifilisemate kompetentside väljaarendamise võimekus,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. Suurenenud on ametnike arv, kes saavad keskenduda ühele kindlale valdkonnale. „Seega on tänu ühinemistele saavutatud ametnikkonna kõrgem professionaalsus ja loodud sellega eeldused kvaliteetsematele ja kliendikesksematele teenustele.“
Rahandusministeeriumil on töös ka omavalitsuste avalike teenuste tasemete seire platvormi väljatöötamine ja andmete kogumine, võimaldamaks hinnata omavalitsuste teenustasemete hetkeseisu ja muutust ajas. Teenuste seire annab omavalitsustele ülevaate enda tegevustest ja sisendi edasiste arenduste planeerimiseks ning ministeeriumitele poliitikavaldkondade suunamiseks.

Kuivõrd suured muudatused veel ees ootavad ja kuidas muudatustega loodud eeldusi parimal viisil ära kasutada, näitab aeg ja tulevased analüüsid. Ent loodetavasti on käesolev peegeldus hetkeseisusust heaks vaheinfoks, millest saavad nii kohaliku omavalitsuse kui ka ministeeriumite ametnikud valdkonnaekspertidena lähtuda edasiste arengute ja tegevuste planeerimisel.
Haldusreformi käigus moodustati 51 uut kohaliku omavalitsuse üksust ehk umbes 2/3 tänastest omavalitsusest. Tervikuna on võrreldes ühinemise eelselt kehtinuga ühinenud kohalike omavalitsuste üksuste koosseisud vähenenud 335 teenistuskoha võrra, mis teeb vähenemise suuruseks 9%.

*Analüüsi aluseks on 2018. aasta andmeid.

Analüüsiga saab tutvuda siin: blogi.fin.ee/2019/06/uhinenud-omavalitsustes-toimunud-muutuste-trend-naitab-haldusreformi-positiivset-efekti/

uuemad vanemad enim hinnatud
Linnavurle
Külaline
Linnavurle

Kus ta siis paremaks, kui tegijad ikka konkurentsivabalt samad. Nagu esiilueedi Jaanson ütleb: tähtis on meeskonda sobimine, mitte haridus, võimed ja oskused

külamees
Külaline
külamees

Ilus ja ümarik jutukene mille sisu tüürib meid teadmisele et nüüd on ametimehed kompetentsemad võitluses elanikega põhjendamaks miks midagi teha ei saa.

Hämming
Külaline
Hämming

„Seega on tänu ühinemistele saavutatud ametnikkonna kõrgem professionaalsus ja loodud sellega eeldused kvaliteetsematele ja kliendikesksematele teenustele.“ Vabandan, kuid isiklik kogemus näitab midagi muud. Võtame näiteks teehoolduse teema. Vastava ala ametnik ( uues vallas ) ei vasta kirjadele ega ole kättesaadav. Prügiveo teema, sama lugu. Seega, milles väljendub see kõrge professionaalsus ja kliendikesksem teenus?