Kas laulu- ja tantsupeo rongkäik ummistab tänavad?

0
Piret Linnamägi.

Piret Linnamägi

Vaid veidi üle nädala ning saabub aasta kauaoodatud suursündmus – XXVII laulu- ja XX tantsupidu. Selle peo tippsündmuseks on muidugi suurel peol osalemine, kuid vähem tähtis pole ka sellele eelnev ainulaadne tule tulemine igas maakonnas. Sellest sai osa igaüks, kel vähegi oli võimalik kohal viibida.

Kõigil lauljatel ja tantsijatel on seljataga pikk ja raske aasta omandamaks laulu- ja tantsupeo repertuaari. Rõõmustasid need, kes pärast ülevaatust said teate peole pääsemisest, ja kurvastasid ukse taha jäänud. Arusaadav, sest tehtud oli meeletu töö, aga hindamiskomisjon, kuhu kuulusid oma ala professionaalid, pidi lihtsalt välja sõeluma kollektiive, kes seekord peole ei pääse.
Mõned mitteläbinud ütlesid naljatades: kui peole ei saa, lähme siis rongkäiku! Nüüd aga ongi nii, et need, kes laulukaare alla laulma või Kalevi staadionile tantsima ei pääsenud, võivad rongkäigus osaleda.
11. juunil kogunesid Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA nõukogu liikmed arutamaks ettepanekut lubada laulu- ja tantsupeo rongkäigust osa võtta ka peole mitte pääsenud kollektiividel. Tegemist oli väga kaaluka otsusega, millest sõltub 6. juuli peo sujuv korraldus, millel omakorda on otsene mõju erinevatele logistilistele lahendustele ja turvamuutustele. Kujutan nüüd ette, et sellest võimalusest haaraks kinni kõik väljajäänud lauljad ja tantsijad. Mina igatahes näen silme ees üsna võimatut situatsiooni ja sihtasutuse nõukogu liikmena ohkaks ja oleks vist nõutu.
Ma ei kahtle nende tublide naiste ja meeste kompetentsuses hulga inimeste paigutamisel, kuid ikkagi… Kas sellel kõigel on mõtet ja kas see kõik on võimalik? Kuidas ma tunneksin end seal rongkäigus rahvatantsijana, kui ma ei saa õpitut tantsupeol ette kanda? Kas ma saaksin olla südamest rõõmus, marssides lauluväljakule kõikide nendega, kes peole pääsu lunastasid? Mina igatahes mitte, sest see pole see. Tean, et samamoodi mõtlevad paljud. Ma parem lehvitaks tee ääres ja oleks rõõmus teiste üle.
2014. aastal osales peo rongkäigus 42 000 peolist 15 maakonna, 3 linna ja väliskülaliste kolonniga ning kolonnide lõpp ulatus Koidu-Luise tänavani. Hargnetakse ju kuni seitse paralleeli kõrvuti. Kui lisada tuhanded peole mittepääsenud, kujuneks kõik vägagi keerukaks. Millal jõuaks see kolonn lauluväljakule ja kui nihkesse ajaks see esimese laulupeokontserdi? Mismoodi teostada teleülekandeid?
Kulla mudilased, kulla rahvatantsijad ja lauljad, on tulemas veel palju-palju pidusid. On koolinoortel oma pidu, naistel ka, on tulemas iga maakonna tantsupeod ja valdades oma folgiüritused. Ootame selle ära ja lustime siis täiega. Eestlane on osanud ju kaotada ja alla neelata valusamaidki hetki. See pole ju nii, et just rongkäik on koht, kus näidata oma kihelkonna kauneid rahvarõivaid. Tule ja tervita teisi, kandes sellel peol rahvariideid. See on märk, et sa oled tantsija, aga seekord mitte peoplatsil.

Nii palju kui on inimesi, nii palju on ka arvamusi. Võib-olla polegi rongkäiku pürgijaid massides ning kõik laheneb. Laulu- ja tantsupeo Rapla kuraatori Heli Lintsi sõnul olid eelmise nädala esmaspäevaks end rongkäigus osalejaks üles andnud vaid Juuru mudilastest kandlelapsed, aga aega oli siis oma osalusest teada anda päevajagu. Heli ise pidas sellise võimaluse andmist üsna keeruliseks, seevastu Järva maakonna kuraator Katrin Soomets oli võimaluse andmisest positiivsel arvamusel – tehtud on ju suur töö! Nõustun, ongi, aga nagu öeldakse: kõik ei mahu marjamaale.
Rahvatantsuõpetaja ja Eestit Europeade’i komitees esindav Valdo Rebane on mõtisklenud: „Kui miskis konkursis on palju osalejaid rohkem, kui konkursi lõpptulemus eeldab, siis tehakse mitu vooru. See on nii igal pool. Nii äris, kultuuris, spordis, talendisaadetes jne. Esimeses voorus osalevad kõik soovijad. Teise vooru pääsevad kas parimad või kvooti mahtujad. Kui teine voor on lõplik, siis selles selguvad võitjad. Nii peaks olema ka tantsupeoga. Esimene voor tuleb tuua varasemaks – eelnevasse novembrisse-detsembrisse. Siis need, kes edasi ei pääse, ei pea jaanuaris oma suvepuhkust peonädalasse planeerima. Rühmad saavad tegeleda oma repertuaariga ja aega on veel ka muude plaanide toimetamiseks. Kes teise vooru pääsevad, peavad arvestama ikka konkurentsiga…”

Eelmisel kolmapäeval kogunes Laulu- ja Tantsupeo SA nõukogu oma korralisele koosolekule, et saadud lähteandmetele toetudes ning huviliste arvust, rongkäigu turvalisusest ja sujuvast korraldusest lähtuvalt otsustada edasised tegevused.
Igatahes, ilusat juubelipidu, armas peole saaja ja sel korral väljajääja. Naudime seda meie eestlaste suursündmust. Aitäh korraldajatele, et nad võimaldasid peost eemale jäänud rahvatantsijail saada priipääsmed tantsuetendust vaatama. Ma olen kindel, et nii mõnigi tantsurühm leiab kõrvalisema koha, kus tantsida oma tantsu, seda selgeks õpitut, ning tunnetada: ma olen tegija ja rõõmus, et olen valinud oma hobiks rahvatantsu, ning laulja, kes laulukaare all laulda ei saa, laulab pealtvaatajate reas.

Jäta kommentaar

avatar