Mari Tammar
2011. aastal viskas reformierakondlasest Riigikogu ja Rapla haigla nõukogu liige Kalle Palling õhku mõtte Rapla haigla territooriumile multifunktsionaalse terviselinnaku rajamisest, kus lisaks haiglale võiks asuda ka hooldekodu ja esmatasandi tervisekeskus. 2014. aastal võetakse see plaan tõsiselt käsile ning järgmiste aastatega jõuti eskiislahenduse ja detailplaneeringuni.
Kuigi esmatasandi tervisekeskus on haigla juures valmimas, pole uue hooldekeskuse plaan aga tänaseni realiseerunud. Lahenduseta on hooldekeskuse maaküsimus ning see, kas see rajatakse valla rahaga või erainvestorite toel.
Alljärgnev artikkel heidab pilgu aastaid kestnud saagale, toetudes aastatel 2012-2019 Rapla Teatajas ja Raplamaa Sõnumites ilmunud artiklitele.
Ilusad unistused
On aasta 2014 ja Rapla valla sotsiaalnõunik Inna Tamm tutvustab uude hooldekodusse planeeritavaid teenuseid. Sinna on kavandatud ööpäevane hooldus, dementsete isikute hooldus, pansionaaditeenus ja päevakeskus. Maja elanikud hakkavad tubades elama ühe-, kahe- ja kolmekaupa. Mõnedesse tubadesse plaanitakse ehitada ka väike kööginurk, kus elanik saaks endale ise soovi korral süüa valmistada.
Majja plaanitakse ka käelise tegevuse ruume, puhkeruume elanikele ja töötajatele, raamatukogu ning võimalus jalutuskäiguks maja õues ja jõe kaldal. Õueala on kavandatud pargina, jalutusradade, pinkide ja varjualusega. Lisaks planeeritakse uue hooldekeskuse juurde muid toetavaid teenuseid nagu näiteks võimalus külastada juuksurit ja sauna. Kaalutakse ka uue jalakäijate silla rajamist paarkümmend meetrit olemasolevast allavoolu. „Edelakaarde jäävad toad, mis saavad õhtupäikest. Vigala jõe kaldale saame rajada puhkeala, saame selle siduda jõe promenaadiga,” kirjeldab Rapla vallaarhitekt Cerly Marko Järvela 2016. aastal hooldekeskuse detailplaneeringu tutvustamisel.
Juba aasta varem on tutvustatud eskiislahendust, mille autorid on arhitektid Uko Künnap ja Andrus Vahrušev arhitektuuribüroost U-Disain.
Uue hooldekeskuse ehitamisega loodetakse kasvatada voodikohtade arv seniselt 50-lt 126-ni.
Maavaidlus
Esimene ja võiks öelda, et saatuslik kivi veeretati hooldekeskuse plaanile ette 2015. aastal, kui Raplamaa Omavalitsuste Liit otsustab anda kogu Rapla haigla kinnistu, sh plaanitava hooldekeskuse maa, loodavale Raplamaa Haigla sihtasutusele. Sihtasutuse üheks osapooleks sai Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) ja kuigi too esialgu hooldekeskusele planeeritavat maad, nn psühhiaatriakinnistut, haigla arendamiseks vajalikuks ei pidanud, muudeti ootamatult meelt ja küsiti endale kogu kinnistu. „ROL-i juhatus tugines oma otsuses avalike huvide kaitsmisele,” selgitas ROL-i tegevjuht Silvi Ojamuru maa andmist sihtasutusele.
Toonane ROL-i esimees Margus Jaanson kinnitas, et kui Rapla soovib hooldekeskust just sellele asukohale ehitada ja selles osas saadakse kokkuleppele, ei tehta Rapla vallale mingeid takistusi projekti elluviimisel. See aga Rapla valda, kes oli ROL-i sellisest sammust nördinud, ei lohutanud.
Rapla vallavolikogu liige ja üks hooldekeskuse idee eestvedaja Harri Õunapuu tõstatas küsimuse, kelle huvides ROL tegutseb, ja tegi ettepaneku avaldada ROL-i juhatusele umbusaldust. Kogu loo juures jäi Õunapuud enim häirima see, et ei ROL-il ega PERH-il pole tegelikult seda maad vaja.
Nii Rapla vallavolikogu esimees Tarmo Lukk kui ka Harri Õunapuu nendivad 2015. aastal, et hooldekeskus ehitatakse nagunii ja maaküsimusest ei saa kujuneda hooldekeskuse rajamisel otsustav takistus. Kui vaja, ehitatakse hooldekeskus nende sõnul mujale.
Hoolimata maavaidlustest töötab Rapla vald haigla kinnistule hooldekeskuse rajamise plaaniga edasi ja 2015. aasta lõpus esitletakse eskiislahendust.
„Hooldekeskuse planeerimisel on arhitektidele seatud karmid piirangud. Kasutada ei tohtinud praegust eramaal asuvat automüügiplatsi, mis maatükki siiluna lõikab. Hoone on seetõttu planeeritud J-kujulisena,” tutvustas arhitekt Uko Künnap. Samuti ei ole eskiisi loomisel arvestatud vaidluse all olevat psühhiaatriakinnistut.
Endine vallaarhitekt Piret Kivi leiab, et sellisel kujul plaan ei toimi, hooldekeskus oleks ruumilises kitsikuses ning selle asukad hakkaksid end peagi rõhutuna tundma. Kivi arvates tuleks mainitud eramaa kindlasti valla kätte saada, sest siis oleks planeering visuaalselt parem.
Harri Õunapuu arvab, et kuniks ei ole lahendatud psühhiaatriahoone ja eramaa küsimus, tuleks hooldekodu planeerimine üldse seisma jätta.
Probleemse psühhiaatriahoone kohta ütles toonane haigla juht Aivar Tooming, et selle aastaga (2015) lõpetatakse teenuse osutamine ning hoone jääb kasutuseta. Varem oli räägitud, et haigla võib vajada psühhiaatriahoonet manööverduspinnana, kui jõuab kätte aeg haigla renoveerimiseks. Sellepärast jäeti see siiani ka hooldekeskuse planeeringust välja. Samas nenditakse, et võib juhtuda, et haigla siiski ei vaja seda renoveerimise käigus. Üle ega ümber sellest maast aga ei saa, sest asjaosaliste arvates peaks psühhiaatriahoonealust maad kasutama kas parklana või rohealana.
Järgmise aasta (2016) märtsis tutvustab Rapla vald detailplaneeringut. Vahepeal on selgeks saanud, et psühhiaatriahoonet säilitada ei tule ja selle arvelt saab ruumi juurde, kuigi kokkulepet maa kasutamiseks ei ole sõlmitud.
Nädal aega hiljem teeb Rapla vald aga ootamatu pöörde ja lõpetab töösuhte Rapla uue hooldekeskuse projektijuhi Avo Antoniga ja otsustab tellida hooldekeskusele tasuvusanalüüsi. „Meil valla investeeringute kavas tegelikult ei ole sellist summat, mis ehitusmaksumuseks on prognoositud,” tõdeb Rapla vallavanem Ilvi Pere.
2017. aasta aprilliks pole maaküsimus ikka veel lahenenud. SA Raplamaa Haigla nõukogu otsustab anda osa haigla territooriumi hoonestusõigusest üle ROL-ile, mitte Rapla vallale. ROL-i juhatuse esimees Margus Jaanson selgitab, et ROL on otsustanud omakorda maatüki üle anda Rapla vallale uue hooldekodu tarvis, aga vastu soovitakse saada Rapla vallalt mõnda samaväärset kinnistut Rapla linnas. Selle all mõeldakse keskväljaku äärset maalappi, millele ROL tahaks ehitada nn targa maja. Teise võimaliku vastuteenena on välja pakutud, et kuna ROL peab panustama projekti „Viimane miil“ käivitamiseks 30 000 eurot (millest ca kolmandik on nii või naa Rapla valla kanda), võiks Rapla vald kogu maakondliku osaluse tasuda.
(Notar haigla sihtasutuse ja ROL-i vahelist hoonestusõiguse tehingut erinevatel asjaoludel ei kinnita.)
Samal perioodil kommenteerib Margus Jaanson, et Rapla vald on ROL-iga käitunud väga inetult. „Kogu asjaajamine on Rapla vallas ülipoliitiline ja valimiste-eelne! Fakt on aga see, et Rapla vald ei soovi ROL-ile anda asenduskinnistut, mis oli ROL-i täiskogu tingimus ja mille üle on kogu diskussioon tegelikult käinud,“ selgitab Jaanson.
Kuni Rapla vallal hoonestusõigust pole, ei saa projektiga edasi minna.
Rapla valla sotsiaalkomisjon eesotsas Harri Õunapuuga teeb ettepaneku ehitada hooldekeskus hoopis kalmistu uue osa parkla vastas olevale maatükile. See annaks Rapla vallale vabad käed ja vald ei peaks sõltuma hooldekeskuse rajamisel SA Raplamaa Haigla ega ROL-i tahtmistest. Rapla vallavolikogu esimees Tarmo Lukk ütleb aga, et valla prioriteet on ehitada siiski hooldekeskus haigla kõrval asuvale kinnistule.
Volikogu liige Alar Mutli arvab, et hooldekeskuse teema võiks seekord üldse lõpetada ning pärast valimisi tagasi lauda võtta. Teine volikogu liige Tiit Tammsaar leiab siiski, et projektiga tuleks edasi minna ning võidelda seni, kuni võimalik. Ühtlasi ütleb ta prohvetlikud sõnad, et uue volikogu tulekuga ei ole üldse kindel, et projekt edasi läheb.
Volikogu otsustabki võtta hooldekeskuse asukoha suhtes mõtlemisaja ja etteruttavalt võib öelda, et pärast valimisi otsustab uus volikogu koosseis jätta hooldekeskus üldse valla 2018. aasta eelarvest välja.
Maaküsimus tuleb uuesti lauda 2018. aasta lõpus. Antakse mõista, et valla ja haigla vahel on läbirääkimised toimunud ja jäänud on ainult juriidilised küsimused ja notaris käik. ROL-i juhtkond aga otsust ei kinnita. „Rapla vallalt oodatakse nüüd täpsemat kava selle kohta, kuidas nad plaanivad hooldekeskuse rajada ja finantseerida. See kava läheb tutvumiseks nii ROL-ile kui ka Rapla haigla nõukogule,” kommenteerib ROL-i tegevjuht Silvi Ojamuru.
Tänaseni ei ole maaküsimus lõplikku lahendust saanud. Läbirääkimised maa omandiküsimuse üle Rapla valla ja SA Raplamaa Haigla vahel käivad. Rapla vallavanem Meelis Mägi ütleb, et praegu käib haigla juhtkonna ning valla vahel tihe ja avatud suhtlus ning kõigi eelduste kohaselt peaks selle suve jooksul saama maaküsimus lahenduse.
Erainvestorid või
päris enda oma
Teiseks komistuskiviks hooldekeskuse rajamisel on olnud Rapla vallavolikogu suutmatus otsustada, kas hooldekeskus rajatakse valla kulul või erainvestorite toel.
2016. aasta aprillis konsultatsiooniettevõttelt Civitta Eesti AS-lt tellitud tasuvusanalüüs kinnitas, et Rapla vallal on mõistlikum rajada hooldekeskus omakapitaliga ja pidada seda vallale kuuluva ettevõttena. Analüüs näitas, et Rapla valla jaoks läheb hooldekeskus maksma 4,1 miljonit eurot. Summa lisati Rapla valla arengukava investeeringute kava eelnõusse ja Harri Õunapuu kommenteerib, et investeeringu tegemiseks plaanib vald võtta laenu või taotleda toetusi.
Mai alguses kutsub vallavolikogu liige Andrus Tamm aga volikogu liikmeid tõsiselt kaaluma, kas hooldekeskusesse planeeritavad investeeringud on vallale sellisel kujul üldse mõistlikud. „Omavalitsus ei pea kandma investeeringu suuremat osa,” ütleb Tamm ja on seda meelt, et tuleks kaasata erainvestoreid.
Sotsiaalkomisjoni esimeest Ülle Laasnerit paneb Tamme selline üleskutse imestama ja ta kutsus vallavolinikke omakorda mõtlema selle peale, et kaks ja pool aastat on asjaga juba tegeldud. „On palju raha investeeritud ja nüüd oleme nagu nullis tagasi,” ütleb Laasner.
„Erakapitali tee käisime juba läbi. Tulemus oli ühene – hakkame tulevikus maksma hoopis kõrgemat hinda. Meile ja ka meie inimestele läheb see kallimaks. Seetõttu pole kahtlust, et keskus tuleb meil endal teha,” ütleb Harri Õunapuu.
„Olen väga nõus, et hooldekeskuse teenuse pakkumine on Rapla valla ülesanne, aga maja omamine ja haldamine ei ole. Need kaks asja ei pea käima koos,” on Alar Mutli erainvestorite kaasamise poolt.
Järgnevad mitu kuud vältavad tulised vaidlused, ent 2016. aasta septembris kinnitab vallavolikogu 20 poolt- ja 1 vastuhäälega siiski otsuse ehitada hooldekeskus omavahenditega. Vastavalt arengukavale plaanitakse projekteerimist 2017. aastal ja ehitust 2018-2019.
Teema rahuneb ja tõstatub uuesti 2017. aasta kevadel enne valimisi. Siis on laual maaküsimus. Otsustatakse võtta mõtlemisaeg.
Vahepeal toimub haldusreform. Vallad ühinevad ja Rapla vald saab endale juurde Kaiu, Juuru ja Raikküla piirkonna.
2018. aasta Rapla valla eelarvest jäetakse hooldekeskuse ehitus aga välja, kuigi eelarve alusstrateegias oli selleks kavandatud 600 000 eurot. Nüüd Rapla valla sotsiaalkomisjoni esimehena ütleb Margus Jaanson, et sotsiaalkomisjonis ei ole hooldekeskuse eelarvest väljajätmist arutatud, otsus tehti kuskil mujal. Abivallavanem Margo Hussar selgitab, et uue valla moodustamisega tuleb rajatava hooldekeskuse sisend üle vaadata, sest vana plaan on Rapla-keskne. Eelarve seletuskirjas on investeeringu edasilükkamist põhjendatud sellega, et „objekti realiseerumine ja asukoht on endiselt lahtine“.
Nädal hiljem, sotsiaalkomisjoni istungil, ütleb valla finantsjuht Küllike Orul välja aga hooldekeskusest loobumise tegeliku põhjuse: ühinemistoetust, mis oli planeeritud hooldekeskuse rajamiseks, kasutatakse hoopis kultuurikeskuse renoveerimiseks.
Nii saab Rapla rahvas endale 2019. aastaks vanadekodu asemel hoopis kinosaali ja uuenenud kultuurikeskuse.
Hooldekeskuse küsimuse toob 2018. aasta lõpus uuesti lauda Rapla vallavanem Piret Minn. Teemat kommenteerides ütles ta: “Mul on ikka meeles olnud mõtteavaldus, et kui inimese sünni siia maailma oleme suutnud teha piisavalt vääriliseks, siis miks me ei ole suutnud seda teha inimese lahkumisega.” Täna pisut paradoksaalselt kõlav lause viitab ühiskonna laiematele väärtushinnangutele ja sellele, et hooldusteenus on Eestis kehval järjel.
Kas ja millisel määral hooldekeskuse rajamisel ka erainvestoreid kaasatakse, on lahtine. “Rapla valla poolt oleks mõistlik kaaluda erakapitali kaasamist valdkonda, kus seda liigub, sest näiteks kergliiklusteid erakapital meile rajama tõenäoliselt ei tule,” ütleb Minn, kommenteerides erainvestorite kaasamist, mis suure tõenäosusega tõstab ka teenuse hinda.
Pärast Piret Minni lahkumist võtab teema üle Rapla uus vallavanem Meelis Mägi, kes maja sisulisest poolest ei taha enne rääkida, kui maaküsimus on lahenduse leidnud.
Täna on Rapla vald selgelt tüürimas selles suunas, et hooldekeskuse rajamisse kaasatakse hoolimata varasematest vastupidistest otsustest erainvestorid. See tähendab, et kui maja on erakätes, määravad nemad hinna ja vallal pole hoovasid nende taltsutamiseks. Vald peab siis nii nagu iga teine teenust ostma.
Täna on inimestel põhjendatud hirm, et kui hooldekeskus läheb erakätesse, saab sellest kõrgete hindadega luksuspansionaat ja selle piirkonna elanik endale seal kohta lubada ei saa. Nii peavad inimesed minema seesugustesse räämas kombinaatidesse nagu Aa hooldekeskus Lääne-Virumaal.
Praegune Rapla hooldekeskus on valminud 1985. aastal. See asub endisest hotellist-võõrastemajast ümber kohandatud hoones ning ei vasta ammu enam valla vajadustele. Juba 2014. aastal ütles toonane Rapla valla sotsiaalnõunik Inna Tamm, et kuigi maja on vahepeal renoveeritud, ei võimalda see enam soovitud teenuseid arendada. Suuremaid investeeringuid ei ole hooldekeskusesse uue maja ootuses juba aastaid tehtud.
* kino nii otseses kui ka ülekantud tähenduses
***
Ajatelg
