Täitemenetlus muutub läbipaistvamaks

0
Viljar Peep.

Viljar Peep, justiitshalduspoliitika asekantsler

Olgu põhjuseks maksuvõlg või liiklus- või parkimistrahv, ikka tuleb ette, et ka muidu seaduskuulekal inimesel jääb kohustus täitmata ja ta on sunnitud oma eksimust klaarima kohtutäituri kaudu.

Võlg on võõra oma ja kui võlgnik seda pahatahtlikkuse või halbade asjaolude kokkulangemise tõttu ei lahenda, ei jäägi mõnikord üle muud, kui kasutada seaduslikku survet ehk kohtutäituri teenust. Ja paratamatult on igal teenusel hind.
Oletame näiteks, et pensionär Mati, üldiselt viisakas autojuht, ületab kiirust ja saab 50 eurot trahvi. Kuna ta internetis asju ei aja ning ta on hiljuti kolinud, ei jõua trahviteade temani ja võla tasumise tähtaeg möödub. Asi läheb kohtutäituri kätte. Küsimus on, kas põhiline osa sellest rahast, mida Mati on nüüd sunnitud maksma, peaks minema võla enda maksmiseks või kohtutäituri tasuks. Näiteks võib juhtuda, et Mati peab maksma lisaks 50-eurosele trahvile täiturile vähemalt 66 eurot või veelgi enam ehk kokku üle 100 euro, mida on trahvisummat arvestades liiga palju.
Riigi ülesanne on kanda hoolt, et ennekõike saaks võlg liigse vaevata ja kiiresti makstud ning selsamal Matil ei tekiks täitetasude tõttu veel suuremat võlga.

Riiginõuded lähevad maksu- ja tolliametile

Seetõttu ongi riigil kavas muuta senist täitekorraldust riiginõuete osas. Justiits- ja rahandusministeeriumi ettepanek on jagada asjad nii, et riigi ja omavalitsuste nõudeid täidaks maksu- ja tolliamet (MTA) ning kohtutäiturid keskenduksid eranõuetele – näiteks hüpoteegiga, registerpandiga tagatud nõude sundtäitmine –, kus on vaja nende professionaalseid oskusi. Samuti tegelevad täiturid ka edaspidi riigi ja omavalitsuste nõuete sissenõudmise käigus vajalikuks osutuva vara sundmüügiga.
Kokkuvõttes muutub nii trahvide kui ka maksunõuete sundtäitmine inimesele mitu korda odavamaks. Tihti on hätta sattunud võlgnik seotud korraga mitme täitemenetlusega, mistõttu tekib tal ka lisakulusid rohkem. Kui riigi nõuded koondada, väheneb täitetasu ning võlgnik saab selle arvel tasuda muid võlgu. Kuna praegu lahendavad kohtutäiturid tulusate täiteasjade kulul ka neid asju, mis neile midagi sisse ei too, siis muudab see kohtutäituri tasu suuremaks. Teisisõnu kujundatakse täitetasu nii suureks, et saaks katta edutute täiteasjade menetlemise kulu. Seetõttu on kohtutäiturite tasud suuremad.
Vastupidiselt enamikule kohtutäituritele, on MTA tööprotsessid automatiseeritud ehk suhtlus toimub kahe masina vahel (hoiatused ja arestid). Riigi puhul sellist ristsubsideerimist ei toimu ja tänu sellele hoitakse täitetasu kulupõhisena ehk märksa väiksemana. Esialgsel hinnangul on võimalik vähendada täitetasu umbes 10 korda.
Teine mure on see, et praegune täitesüsteem kiratseb. Eriti raske on väiksemate piirkondade kohtutäituritel, kes tegutsevad toimetuleku piiril või isegi kahjumiga. Seetõttu ei ole osal täituritel tungivat huvi võlgu võimalikult tõhusalt välja nõuda ning ka justiitsministeeriumini jõuab kohtutäiturite töö kohta aina rohkem kaebusi, aastas umbes 300. Näiteks vabastati ametist üks kohtutäitur, kes ei kandnud laekunud raha sissenõudjale edasi, vaid pidas selle raha eest oma bürood ülal. Sellised juhtumid näitavad, et muutusi on vaja.

Muutused Raplamaal

Tulevikus jääb praeguse 43 täituri asemel alles kuni 20 täituribürood. See tähendab suurimat muutust väiksematele maakondadele, kus täiturid enam iga päev kohapeal ei tegutse. Samal ajal ei tohi kohtutäituri teenus muutuda seal kliendile raskemini kättesaadavaks. Selle huvides on täituril edaspidi küll õigus pidada bürood suuremas keskuses, kuid ta on kohustatud avama väiksemas asulas harukontori.
Raplamaa liigub muudatuste tulemusena Pärnu tööpiirkonnast Harju alla. Põhja (Harju) tööpiirkonnas tegutseb kuus kohtutäiturit, kelle kontorid jäävad eeldatavasti Tallinna ning Raplas avatakse harukontor.
Harukontor ei pea olema avatud iga päev, vaid piisab ühest tööpäevast nädalas, aga sel juhul peab vastuvõtt kestma kogu lahtioleku aja vältel. Muidugi ei keelata kohtutäituril hoida harukontorit avatuna ka mitmel tööpäeval nädalas. Kui võlgnikul või võlausaldajal on vaja pöörduda kohtutäituri poole ajal, kui harukontor on suletud, saab ta pöörduda põhibüroosse.
Kindlasti on harukontoris tagatud peamised teenused: dokumentide vastuvõtt, esmane nõustamine ja kaebuste läbivaatamine. Toimikuga saavad võlgnik ja võlausaldaja tutvuda nii büroos kui ka harukontoris.
Kokkuvõttes: kuigi muudatused mõjutavad ennekõike väiksemaid maakondi, tegutsevad kohtutäiturid seal edasi. Alles jäävad parimad täiturid, kes keskenduvad keerukatele juhtumitele ja eranõuete paremale täitmisele.