Ümbrikupalgad mõjutavad jätkuvalt ausate ettevõtete konkurentsivõimet

0
Illustreeriv foto: pexels.com

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Küsisime juba kuuendat korda ettevõtjatelt anonüümset arvamust ümbrikupalkade maksmise kohta. Küsitlusest selgus, et ümbrikupalkade maksmist nähakse jätkuvalt probleemina. Olukord ei ole läinud väga palju paremaks.

  • Traditsiooniliselt pidasid vastajad kõige probleemsemaks sektoriks ehitust, järgneb majutus ja toitlustus. See on alati suurim valdkondades, kus sularaha kasutatakse keskmisest rohkem.
  • Võrreldes eelmise küsitlusega on jäänud peaaegu samale tasemele vastanute osakaal, kes hindavad ümbrikupalga osakaalu oma sektori ettevõtete poolt tehtud palga väljamaksetest minimaalsena ehk ligi pooled vastanutest arvab, et nende sektoris moodustab ümbrikupalk maksimaalselt kuni 5% palga väljamaksetest.
  • Võrreldes eelmise küsitlusega on mõnevõrra kasvanud vastanute osakaal, kelle hinnangul nende sektoris puuduvad töötasu täiesti „mustalt“ saavad töötajad – kui eelmisel korral oli selliste vastajate osakaal 60%, siis viimase küsitluse kohaselt 62%.
  • Ümbrikupalkade maksmise vähendamiseks peavad ettevõtjad peavad oluliseks Maksu-ja Tolliameti teavitustööd. Kui see aga mõnede ettevõtete puhul ei tööta, soovitakse näha rohkem kontrollitegevust ja karmimaid karistusi. Ka nähakse seda, et töötaja vastutus laieneks ümbrikupalgaga nõustumisel, nii arvas 69% vastanutest.

Kaubanduskoja peadirektori Mait Paltsi sõnutsi suundume väikeste sammudega ausa ja läbipaistva ettevõtluse suunas, samas ka väikesed sammud viivad edasi. „Loodame, et tulevikus mõtleb ettevõtja aina enam oma maksuotsused läbi ning töötaja mõistab oma vastutust ümbrikupalgaga nõustudes. Iga ettevõtja peab arvestama, et 63% ettevõtetest on valmis loobuma koostööpartnerist, kes maksab oma töötajale ümbrikupalka“ selgitas Palts.

Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Rivo Reitmanni sõnul on tööjõumaksudest kõrvalehoidmine ehk ümbrikupalga maksmine jätkuvalt kõige ulatuslikum maksuprobleem Eestis, kuid varasemast oluliselt rohkem ettevõtjate ja töötajatega sel teemal suhtlemine on aidanud ümbrikupalga maksmise levikut takistada.

Kui Eesti Konjunktuuriinstituudi läbiviidud uuring näitab, et ümbrikupalka vastu võtnud töötajate arv langes 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga 13 protsendilt 6 protsendini, siis MTA enda riskianalüüsi põhjal jäi 2018. aastal ümbrikupalga tekitatud kahjusumma suures plaanis siiski samale tasemele võrreldes 2017. aastaga.

„Meie enda üha paranev analüüs ümbrikupalga riskiga ettevõtetest aitab meil jõuda paremini ettevõteteni, kus toimub veel ümbrikupalga maksmine. Suhtleme nendega eeskätt nõustamise vormis ning 38 protsenti ettevõtetest ka oma maksukäitumist kohendavad kolme kuu jooksul peale meiega kontakti,“ selgitas Reitmann.

MTA analüüs näitab, et ümbrikupalkade maksmise tõttu laekumata jääv maksusumma on 86,4 miljonit eurot (aasta varem 84,1 miljonit eurot), millest 65,1 miljonit moodustab osaline ümbrikupalk (st osa palgast ametlikult koos maksudega, osa mitte). Osalise ümbrikupalga tasumise risk on ameti hinnangul ligikaudu 16 000 ettevõttel, kellest valdav osa asuvad Harjumaal.

Maksu- ja tolliameti sõnul tekib sügisel ettevõtjatele abivahend, mis aitab maksuasjad korras hoida. Tegemist on maksukäitumise hinnangu (nn Peegelduse) e-teenusega. Ettevõtja saab seeläbi teada, kuidas näeb ettevõtet maksuamet, millised on hinnangud ettevõtte maksukäitumisele ja antakse soovitusi, kuidas seda parandada.

Jäta kommentaar

avatar