Kakskümmend seitse aastat järjest professionaalset kõrgkultuuri

0

Kahtlemata on põhjust uhke olla selle üle, et Rapla kirikumuusika festival on peaaegu sama vana kui meie taastatud riik ja alustas läinud nädalal oma kahekümne seitsmendat hooaega. Kaugeltki mitte kõik meie festivaliga enam-vähem ühel ajal alustanud sama tasemega muusikasündmused Eestis ja suuremates linnades kui Rapla pole vahepealsetel rasketel aastatel ellu jäänud.
Ka selle üle võime uhkust tunda, et vaatamata kiusatustele erinevatel aegadel erinevate võtetega publikumenu suurendada on suudetud kindlaks jääda kohe alguses valitud suunale – tuua maakonda professionaalseid esinejaid ja lasta maakirikutes kõlada kõrgetasemelisel väärtmuusikal.
Aastatega on kokku kirjutatud aukartust äratav ajalugu, mis võiks kiita iga Eestimaa maakonda. Poetame siia ainult mõned pudemed sellest. 1993. aastal alustati toonase kunstilise juhi Raimo Kivistiku optimismi sisendaval eestvedamisel ja koostöös Soome kirikumuusikutega. 1997. aastal tuldi välja Rapla Maarja-Magdaleena kiriku seinte vahelt ja laieneti üle maakonna ning ka teistesse maakondadesse. Lisaks hakati peagi korraldama korrastatud mõisasaalides kammerlikke kontserte väiksemale publikule.
Alates 2010. aastast on festivali kunstiliseks juhiks tuntud ja armastatud ooperilaulja Pille Lill. Samast aastast on festivali ajal toiminud Pille Lille aktiivsel eestvõttel rahvusvaheline Rapla suvekool dirigentidele, keelpillimängijatele ja lauljatele. Aastatel 2015-2018 on Rapla festivali pärjatud Euroopa Festivalide Liidu kvaliteedimärgiga. Seda ei ole just vähe.
Kindlasti on Rapla kirikumuusika festival üks neid maakondlikke ettevõtmisi, mis on läbi aastate tutvustanud Raplamaad muule maailmale. Just nimelt tänu sellele muusikasündmusele osatakse paljudes Euroopa riikides, Jaapanis, Ameerikas, Kanadas ja kus veel kõikjal sõrm kaardil õigesse kohta panna ja õhata, et sinna tahaks ükskord elus jõuda.
On oluline, et me oskaksime seda väärtust hinnata ja hoida. Eelkõige puudutab see neid inimesi, kes pole sinapeal professionaalse kõrgmuusikaga ja kipuvad vahel otsustama piletite läbimüügist laekunud tulu järgi. Tegelik tulu, isegi suurem kui rahvusvaheline tuntus, on peidus hoopis selles, et meie maakonna inimestel on olnud nii pikka aega võimalus puutuda vahetult kokku elava kõrgtasemel muusikaga, harjuda ja võtta see omaks. On ju oluline, et see maa, mis on andnud maailmale väga olulisi muusikuid (võtame näiteks eri põlvkondadest täiesti huupi kaks – Arvo Pärt ja Pärt Uusberg), oskaks mõista ja hinnata ka nende muusikute loomingut.