Kontsert peaaegu iga päev

0
Ansambel Triskele esines Velise kirikus. Foto: Taimo Tammik

Tiiu Luht

Muusikapakkumine Raplamaal on tänavu suvel olnud ülikülluslik: kontsert peaaegu iga päev ja päevi jääb nagu väheseks. Seepärast võib üks kontsert kuuluda mitmesse sarja. Nii näiteks festivalikontsert „Kiitus Loojale” Rapla kirikus kuulus ühtlasi Rapla oreli juubeliõhtute sarja ning ulatus ka Juuru Orelisuvesse.

Kavva olid valitud ainult Eesti suhteliselt tänapäevaste heliloojate muusikapalad, autorid Roman Toi, Rudolf Tobias, Hugo Lepnurm – tema mälestusplaat on ka Rapla kiriku seinal -, Ester Mägi, Andres Uibo, Harri Kõrvits, Kaljo Raid, Mart Saar, Alfred Karindi. Ka esinejad olid siinkandis tuntud: Rapla kiriku organist Hille Poroson, viiulil Liis-Helena Väljamäe, bariton Ott Indermitte. Kõik see kokku äratas muusikat kuulates sooja lähedustunde.
Vahastu kirik oli Argentiina õhtuna välja kuulutatud kontserdi ajaks kuulajatest tulvil. Esines tohutult mitmekülgse muusikalise pagasiga solist bariton Massimiliano Viapiano Itaaliast. Muude õpingute järel oli ta lõpetanud maailmakuulsa viiuldaja Paganini nime kandva konservatooriumi Genovas, Paganini sünnilinnas, seejärel sukeldunud rikkalikku muusikutegevusse, mida elu pakkus.
Argentiina kõlab kokku tangoga ja tango oligi esialgu vaid tants. Kui muusika levis üle riigipiiride, tuli lisaks ja sai populaarseks tangorütmis laul. Poeedid olid nobedad ilusaid laulusõnu kirjutama.
Vahastus oli tangoõhtu laulusolisti Massimiliano Viapiano saatjaks ja ka omaette esinejaks eestlastest kammer-ansambel – viiulid, vioola, tšellod, kontrabass (mis oli omal ajal loodud tangoorkestrites määrav), lisaks klaver ja ka soolopillina kõlav klarnet. Kõlas põhiliselt ühe helilooja Astor Piazzolla (1921-1992) muusika.
Miks vaid tema? Sest oli aeg, kus tango mitmesugustest mõjudest tingituna langes kriisi ja tänu Piazzolla uuendustele sündis tango uuesti ja heliloojale sai osaks täielik tunnustus. Praegu on tango populaarne kogu maailmas, sealhulgas Euroopas, meediakanalite jälgija võib kinnitada, et meie põhjanaabrid soomlased on väga kiindunud tango tempokatesse rütmidesse.
Vahastus algas kontsert esialgu tagasihoidlikult, aga soojenes ja arenes, kogus tuure ja kuulajate kaasaelamisel jõudis täisrütmideni. Teisiti tangoga ei saagi.
Festivali traditsioonilise rahvusvahelise Suvekooli keelpillirühma juhendasid Anna-Liisa Bezrodny, Jonathan Morton Inglismaalt, Froydis de Damas Norrast, Emanuel Wehse Saksamaalt, vokaliste – Pille Lill, Monika Hauswalter (Eesti/Saksamaa), Massimiliano Viapiano Itaaliast. Osavõtjaid oli nii Eestist kui ka Soomest ning Venemaalt ja publiku rõõmuks sisustasid nad oma töö tulemusena ka festivali kaks kontserti.
Keelpillide klassikakava – Borodin, Bach, Mozart, Dvorak, Händel jt – Rapla kirikus esitati vaheldusrikkalt, mitut moodi koosseisudena: soolona, duodena, kogu grupina, juhendajad ja õpilased koos jne. See mõjus huvitavalt.
Vokalistid Vigala kirikus esinesid solistide särava kontserdina. Meelde jäid Pirjo Jonas, Kristina Vähi, Outi Pekkarinen, Rasmus Kull, Andres Väljamäe ja teised, igaüks oma osas oli super.
Ansambli Triskele kava Velise õigeusukirikus koosnes rahvakoraalide rahvapärastest variantidest, kirja pandud Saaremaalt, Hiiumaalt, Kihnust, vennastekoguduse käsikirjalisest lauluraamatust, tekstid nii põhja- kui ka lõunaeestikeelsed. Laulame nii, nagu me oleme, ütlevad vaimulikku muusikat laulvad mehed. Pigem on oluline vaim ja tunnetus, mitte laulu ilu. Nii lauldi ka kodudes sellel ajajärgul, millest laulud pärinevad. Lauljad on ka pillimehed ja pillimehed lauljad. Hea on neid kuulata kirikus, kus miljöö ja õhkkond midagi erilist veel juurde annab.
Mehed on tegelenud keskaja muusikaga, regilauludega, tunnevad huvi kogu maailma vaimuliku muusika vastu. 1997 ühinesid nad ansambliks.
Rapla 2019. aasta kirikumuusika festivali viimaseks esinejaks oli ansambel Vox Clamantis Rapla kirikus.
Jaan-Eik Tulve lõpetas pärast Tallinna konservatooriumi Pariisi muusikakõrgkoolis gregoriaani koori dirigeerimise eriala. Tööpõld on olnud lai, sisuliselt ja geograafiliselt.
1996 asutas ta Tallinnas ansambli Vox Clamantis. Algul lauldi gregoriaane, aga kui ansambel kujunes omanäoliseks, äratas see tähelepanu heliloojates, kes hakkasid ansamblile laule kirjutama. Sellest peale arenes tihe side Arvo Pärdiga, kellelt oli õige mitu pala ka Rapla kontserdil. On imeline, kuidas muusika, nagu kontserdil kõlanud laulud 14. ja 15. sajandist, võivad tänapäeva inimest kõnetada. Ja mida suudab inimhääl, kui seda õigesti juhtida.
Oli suurepärane kontsert ja ilus festivali lõpp.
Enne kontserti kohtuti EELK peapiiskopi Urmas Viilmaga. Räägiti laulupeost, muusikast ja sellest, missugune muusika sobib kirikusse. Selle üle tasuks mõelda.
Muusikaõhtud Raplas jätkuvad. Täna kell 20 mängib orelil organist Ilona Birgele Lätist.