Nii- ja naapidi laulupeol kauplemisest

0
"Laulupeol jäime me tootjana kahjumisse," sõnas Siret Elmi (pildil vasakul). Foto: Pret Linnamägi

Piret Linnamägi

Laulu- ja tantsupidu on nüüdseks möödanik ning suurejooneline eesti rahva pidu jättis kõigile soojad tunded hinge. Väike okas jäi aga hinge kriipima mõnel toidumüüjal, kes pakkus ehedat eesti toodangut. Nende seas ka kolm Raplamaa väiketootjat, kes lihtsalt jäid peol olijaile märkamata. Miks ometi?

Laulupeol oli erinevate toitude pakkujaid väga palju ning osa müügipunktide juures olid ostujärjekorrad hiiglapikad. Üheks populaarsemaks toodanguks oli kartulist tehtud spiraalvarras ning selle toote pakkujad teenisid müügiga kena „kopika“. Kõigil aga nii hästi ei läinud ning kahjuks läks nii just eheda talutoidu pakkujail, kes oma kaubaletiga märkamatuks jäid, sest Mere väravate pikal alal ostjaid nappis. Kogu ostumelu käis laululava ümbruses.
„Osalesime laulupeol Ehtsa Talutoidu (Taluliit) märgi all. Kahjuks oli kogu eestimaine (rahvuslik toit ja toitlustus) paigutatud laulupeo territooriumi lõppu, mis tegi kohaliku tootja jaoks üritusel osalemise küllaltki mõttetuks. Nimelt rahvas meieni ei jõudnudki, sest ühise kauplemisala ja meie asukoha vahele olid püstitatud moodulaiad, mis olid osaliselt kaetud läbipaistmatu presendiga ning kogu tootjate/toitlustajate paigutus oli tehtud suletud ringiga, mis ei lasknud möödujatel isegi aimata, et seal tagumises nurgas üldse mingi elu olemas on.
Meieni jõudis väga väike protsent inimesi, mis omakorda tingis selle, et paljud tootjad pakkisid oma asjad kokku juba esimese päeva lõpus ning otsustasid pühapäevasel peopäeval mitte osaleda. Meile jäi arusaamatuks, miks korraldaja paigutas kohaliku toidu pakkujad ala lõppu. On ju tegu meie rahva peoga, suursündmusega, kus kõik rahvuslik peaks olema au sees. Samas tundub, et meie eestimaise toidupakkuja ala lõppu paigutamisega anti selge signaal – meile pole eestimaist toodangut tarvis, see ei ole au sees!
Või oli probleem kohamaksus, mis kohalikkudele organisatsioonidele üle jõu käis? Kui nii, siis kas tõesti ei võinud korraldaja rahvusliku toidu pakkujale/toitlustajale vastu tulla ja kasvõi soodustusega (tasuta) anda koht ala keskel. Või on meie rahva peost saanud samuti äriprojekt nagu paljust muustki?“ rääkis suurel peol müügiga kahjumisse jäänud Männiku talu perenaine Kaisa Tähe.
Minna Sahvri tegevjuht Siret Elmi oli väga tänulik Eestimaa Talupidajate Keskliidule, kes võimaldas laulupeole kauplemise koha, ehitades Ehtsa Talutoidu ala oma liikmetele. Eesti toidualal oli ka teisi toiduliite, aga ka nemad asusid Mere väravate läheduses ehk laulukaarest kaugel, mis mõjutas ka müüki, sest rahvas sinna ei jõudnud. Ka Siret pidas suureks veaks seda, et nad olid paigutatud selliselt, et Mere väravate peatee oli telkidega blokeeritud ja inimesed ei osanud sinna tulla.
Tema soovitus laulupeo korraldajatele on, et nad hindaks eesti toitu rohkem ja paigutaks müügikohad edaspidi atraktiivsemasse kohta. Samuti võiks olla esindatud ainult eestimaine käsitöö ja Eestis toodetud kaup. „Sellel laulupeol jäime me tootjana kahjumisse, aga selle korvas emotsioon, mille sai ühiselt laulukaare all oleva rahvaga koos olles. See oli võimas,“ sõnas Siret teemat kokku võttes.
Ka kolmanda Raplamaa tootja, Tõrvaaugu mahetalu rahvaga vesteldes sain sama vastuse ning lisana arvati, et asi jäi ka reklaami ning puuduliku teavituse taha. Nemad lahkusid esimese peo järel ning pühapäeval neid enam müügiplatsilt ei leidnud.
Laulupeo kaubanduskorraldaja Priit Järve rääkis, et ta täitsa mõistab kauplejate nördimust. „Ka viis aastat tagasi suure peo ajal oli kauplejate ala sama koha peal ning probleeme polnud. Lihtsalt sel aastal oli laulupeol nii meeletult palju rahvast ning nad lihtsalt ei liikunud eriti ringi ning väisasid laulukaare läheduses olevat ala. Tulemuse mõttes ma mõistan müüjaid. Peidetud nad ostjate eest polnud ja eesti toitu me ei alahinda,” väitis Järve.
Eesti taluliidu tegevjuht Kerli Ats rääkis, et ka tema on nördinud, et suur eesti toidu ala oli sellisesse kohta paigutatud. Kokku oli kaupa pakkumas 13 tootjat ning kaks neist lahkusid esimesel päeval. „Meid ei teavitatud eelnevalt, et ala blokeerib tara ja see ei võimalda sujuvat liikumist laulupeol kuulajate toidualale. Peol oli 100 000 inimest ja on kurb, et nad ei jõudnud ehedat eesti toitu pakkuvasse boksi,” ütles Ats.