-2.3 C
Rapla
Reede, 19 apr. 2024
RSPärnumaa Ühistranspordikeskus: inimesed on Pärnu-Rapla bussiliiniga rahul

Pärnumaa Ühistranspordikeskus: inimesed on Pärnu-Rapla bussiliiniga rahul

Vivika Veski

Viimane Pärnu rong saadeti mullu detsembris Eidapere jaamast teele leinaküünaldega, nüüd kasutavad inimesed Rapla ja Pärnu vahel liikumiseks hoolega bussiliini number 333.

„Pärnu-Rapla bussiliini number 333 kasutatakse väga hästi. Tagasiside inimestelt on väga positiivne, eriti Tori ja Vändra kandist,” ütles Pärnumaa Ühistranspordikeskuse (PÜTK) vanemlogistik Avo Rahu.
Keskmiselt sõidab kuus sellel liinil ligikaudu viis tuhat sõitjat. Näiteks juunis oli 4797 sõitjat. Enamik inimesi valideerib end sõidule Pärnust – juunis oli neid 839. Samal ajavahemikul oli palju sõitjaid veel Vändrast (553 sõitjat), Rapla raudteejaamast (519), Rapla bussijaamast (477), Eidaperest (403), Tootsist (390), Kehtnast (326) ja Torist (228). Teistest peatustest oli neid juba alla 200, ka Lellest (kus ka rong endiselt käib) näiteks 141.
PÜTK-i piletimüügisüsteem ei võimalda kahjuks täpselt öelda, millisesse peatusesse sõidetakse, saab vaid välja tuua näiteks selle, et Eidaperest ostetakse pileteid üsna võrdselt mõlemasse suunda. Käesoleva kuu esimeses pooles tehti Eidaperest Rapla poole 100 sõitu, Pärnu poole aga 92 sõitu. Kõige rohkem kasutavad eidaperelased lõunast reisi, juuli esimeses pooles 106 korda. Hommikusel reisil oli 62 sõitjat ja õhtusel oluliselt vähem – vaid 24 sõitjat.
Buss sõidabki mõlemas suunas kolm korda päevas.
„Usun, et kui mingi väega suudaks või tahaks keegi taastada praegu endist rongiliiklust ja bussiliini 333 ära lõpetada, oleks sellele väga tugev vastuseis. Bussiliin ju läbib elanikega asustatud keskusi, mis varem jäid raudteelt kõrvale: Vändra, Tori, Tootsi, Kehtna, Lokuta ja mingil määral ka Eidapere,” sedastas Rahu.
Bussiliin on käigus alates 9. detsembrist 2018. Vedaja on AS Hansa Bussiliinid.
Pärnu rongiliini sulgemise teade paar aastat tagasi tekitas piirkonna rahvas üksjagu muret. Näiteks oli 2017. aasta juulis suletud ka Eidapere perearstikeskus, mis tekitas küsimuse, kuidas edaspidi kaugemale arstile pääseda, kui ka rongiliiklus kaob. 2017. aasta suvel otsustas valitsus, et alates 2019. aastast lõpetatakse taristu kehva tehnilise seisukorra tõttu reisirongiliiklus Lelle-Pärnu raudteelõigul. Delfi Ärileht kirjutas 31. oktoobril 2018, et valitsus põhjendab oma otsust sellega, et Lelle-Pärnu raudteelõigul kiiruste hoidmine üle 60 km/h eeldaks ligikaudu 17 miljonit investeeringuid, mis ei oleks aga Rail Balticu valmimist arvesse võttes mõistlik otsus.


Lepitakse, sest muud ei jää üle

Eidapere elanik Margus Maripuu ütleb, et Eidapere inimesed on hakanud bussiga harjuma. “Mis neil muud üle jääb,” tõdeb ta.
Kindlasti nõutab aga Eidapere rahvas Maripuu kinnitusel rongi reisijateveo liikluse taastamist. “Paljud, kes olid harjunud Mukre raba äärde tulema rongi ja ratastega, on väga häiritud. Lokuta kandi inimesed on väga rahul bussiga, sest koduukse eest saab nüüd Raplasse ja seda ka puhkepäeviti. Koogistes elavad inimesed see-eest on väga rahulolematud.” Koogistet bussiliin ei läbi.

1 kommentaar

Subscribe
Notify of
1 Kommentaar
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare