Koolitoitlustuses liigutakse nõustamiselt tunnustamiseni

0
Koolilõuna Rapla Vesiroosi koolis. Foto: Ulvi Blande

Helerin Väronen

Sellel sügisel on ROL-i rahvatervise- ja turvalisuse spetsialist Ülle Laasner ja Kehtna kutsehariduskeskuse toitlustusvaldkonna juht Anne Kersna algatanud koolitoidu tunnustamise pilootprojekti. Nüüdseks on koolitoidu nõustamiskomisjon neli korda iga maakonna kooli külastanud ja nüüd on Kersna sõnul aeg selleks, et peale nõustamise hakatakse ka tunnustama. Selleks on koolidele valminud eneseanalüüsi vorm.

Koolijuhtidele programmi tutvustades sõnas Kersna: “Te saate ise peeglisse vaadata, mis teil on hästi, mida peate parendama ja millised on need parendustegevused. Oluline on, et te oleksite ausad ja natukene enesekriitilised.” Kõik see on vajalik selleks, et sammuke veel parema koolitoidu suunas astuda. Juba praegu on Raplamaa koolitoidu suhtes Eestis kõige edumeelsem.
Pilootprojektis oodatakse osalema 5-6 kooli. 6. septembriks peavad koolid teatama, kes tahavad osa võtta. Raplamaal on 15 tervist edendavat kooli ja Kersna arvates oleks hea, kui pilootprojektis osalejad tuleks just nende koolide seast. Niivõrd oluline ei ole mitte osalevate koolide arv, vaid see, et need, kes eneseanalüüsi läbivad, oma edulugu edasi jagavad ja teistele koolidele näitavad, et sellest eneseanalüüsist on tõesti kasu. Esimene, kes kohe projekti tutvustaval koosolekul osalemissoovi avaldas, oli Märjamaa gümnaasium.
27. septembriks peavad koolid ära täitma eneseanalüüsi ning oktoobris külastavad nõustamismeeskonnad koole, et näha, kas kirjapandu vastab ka tõele. Koole tunnustatakse novembris maakonna tervisekonverentsil. Projekti läbinud koolid saavad enda kohta edaspidi öelda, et nende koolitoit on tunnustatud. Vastava märgi saavad koolid panna nii sööklate ustele kui ka digitaalselt kooli kodulehele. Kui pilootprojekt õnnestub ja koolid näevad selle kasutegurit ja perspektiivi, jätkatakse ka järgmisel aastal, kaasates järgmisi koole ja lasteaedasid.
Varasematel nõustamiskomisjoni külastustel on välja tulnud, et kooli juhtkond ei huvitu vahel sellest, mis köögis toimub, arvatakse, et köök on eraldiseisev osa koolis, kuid tegelikult on see üks oluline osa suurest tervikust. Koolide toitlustamise eneseanalüüsi vorm aitabki näha seda, et toitlustamise väärtustamine on oluline terve kooli jaoks. Kvaliteetne ja tervislik toitumine saab alguse palju kaugemalt kui sööklauksest.
Eneseanalüüsi vorm on üles ehitatud nii, et see koosneb kolmest osast – planeerimine, rakendamine ja parendamine. Iga hindamiskriteeriumi all on välja toodud alakriteeriumid, mis iseloomustavad kooli toitlustamise kvaliteeti. Iga alakriteeriumi juures analüüsib kool, kas ja kuidas ta on antud põhimõtet toitlustamises järginud. Iga hindamiskriteeriumi juures tuleb lõpus teha kokkuvõte, kirja panna tugevused, nõrkused ja kavandatavad parendustegevused.
Esimeses osas, planeerimises, hindab kool, kui väga neil väärtustatakse koolitoitu (näiteks kas toitlustamine on kajastatud strateegilistes dokumentides ja toitlustamise arengusse on kaasatud terve kool), kas toitlustamine on seotud õppe- ja kasvatustööga ja kuidas toimub kooli toitlustamise ettevalmistamine ja toetamine.
Isegi väikesed detailid võivad olulist rolli mängida, näiteks, kas menüü on lahti kirjutatud niimoodi, et see tekitaks isu.
Rakendamise kriteeriumi juures kirjeldab ja analüüsib kool, kuidas toitu valmistatakse ja serveeritakse. Näiteks ei ole vaja palju ressurssi selleks, et lauda kenasti katta, kuid see lisab väärtust. Kolmas punkt, tagasisidestamine ja parendamine on küll lühike, kuid väga oluline. Näiteks on oluline kokkasid tunnustada ja saada tagasisidet välisvaatlejatelt.
Koolide toitlustamise eneseanalüüsi vorm on hea tööriist, mis aitab kooli toitlustamist viia uuele tasemele. Heal tasemel toitlustus paneb aga aluse paremale õppetegevusele.