Mari Tammar
Kohtume Rapla vallavanema Meelis Mägiga 18. septembri hommikul, et rääkida uuest ja vanast tervisekeskusest, hooldekeskusest ja kahe arsti kabinettidest. Põgusalt tuleb juttu ka Grossi toidupoest ja Rapla valla rollist maakonna keskusena.
Mul on Kohila vallavanema Uku Torjuse kinnitus, et seni Raplas tegutsenud silmaarst Anne Kase (Cilia OÜ) peab uue ruumi osas läbirääkimisi Kohila vallaga. Kas Rapla vallal on täitsa ükskõik, kui maakonna ainus silmaarst kolib teise valda?
Alustan sellest, millest ma olen juba nii palju rääkinud, et märtsikuu keskel kohtusime kahe Rapla tervisekeskuse rentnikuga ja ma informeerisin neid sellest, et kuna põhirentnik kolib ära, peaksid nad suve jooksul vaatama, kas neile on mingeid teisi pindu. Kinnitasin ka üle, et Rapla vallal Rapla linnas ei ole pakkuda oma pindasid ühelegi rentnikule ja seepärast nad peaksid vaatama eraturul ringi. Nad on kindlasti suvel teinud seda ja ilmselt siis praegu Cilia OÜ kaalub paremaid variante. Seda, kuhu ja mis ta valib, ei saa mina määrata.
Kas Rapla vald identifitseerib ennast maakonna keskusena ja tunneb vastutust pakkuda maakonnaüleseid teenuseid? (Anne Kase on maakonna ainuke silmaarst.)
Ütlen veel kord, et me ei saa määrata, kuhu pinnale keegi läheb. Raplas on üüripindu piisavalt ja kindlasti vald ei ole see, kes üüripindade või rendipindadega kaupleb. Meil on koolid, raamatukogud, lasteaiad ja kultuurikeskused. Meil ei ole kontori- ega büroopindasid ja ei hakka ka kunagi olema. Vald ei saa selliseid inimesi, kes on osaühingud ja kes rendivad mingeid pindu, kinni hoida. Kas me peaksime siis kõigile teenust pakkuvatele ettevõtetele või inimestele mõtlema mingi boonuse välja? Kui laiale ringile me seda rakendama peaksime?
Mina arvan, et neid inimesi, kelle teenused on olulised, kuigi nad ei ole otseselt valla kohustus, hoiab siin kinni see, kui nende tegemisi väärtustatakse, kui nad tunnevad, et nad on piirkonna jaoks olulised.
Selleks me loome keskkonna, et nad ennast siin hästi tunneksid ja kui see keskkond on piisavalt hea, siis nad jäävad oma kohale.
Kas näiteks Anne Kasele on antud Rapla valla poolt signaal, et tema tegevus siin silmaarstina on väga oluline?
Tulen uuesti tagasi meie kevadise kohtumise juurde Marje Nahkuri ja OÜ Ciliaga, mis toimus 14. märtsil. Mina ütlesin selgelt välja (ja võimalik, et ka mitu korda), et Rapla vallal on oluline, juhul kui nad peaksid sellest hoonest välja kolima, et nad oma tegevust jätkaksid Rapla vallas, Rapla linnas. Iga vald on huvitatud sellest, et erinevaid teenuseid oleks nende keskuses võimalikult palju. Samas ei ole vald see, kes renditurul peaks eraettevõtetega konkureerima.
OÜ Ciliale on võimalust seal majas ületalve jätkata ka pakutud, aga seda nad ei soovi.
Räägime siis hambaarst Marje Nahkurist. Teil toimus 11. septembril kohtumine. Millest juttu oli?
Marje Nahkur samamoodi tegi suvel suurt tööd ja otsis endale pindasid. Saan aru, et osa ei sobinud talle ja osadel pindadel, mis oleksid sobinud, ei soovinud üürileandja tema pakutavat teenust majja võtta. Ta ütles mulle, et ta ei leidnud sobivat pinda.
Põhimõtteliselt on võimalik, et kui ta aasta tahab veel jätkata, siis seal majas ta saaks jätkata, aga see tähendab muidugi, et üldkulusid tuleb talle juurde (maja küte). Me ei saa 600-ruutmeetrise pinnaga maja halduskulusid võtta kõiki endale, kui tal on ainult 30 ruutmeetrit. Ta peab arvestama sellega, et maja tavakulud talle tõusevad.
Ta on öelnud, et ta on huvitatud seal majas jätkama, kui me saame tingimustes kokkuleppele.
See tähendab, et vanasse tervisekeskusesse ületalve mingeid tegevusi planeeritud ei ole?
Kui meil läheb Kuusiku tee hooldekeskus remonti, on see üks asenduspind, mis läheb täielikult täis ja millest üksi ka ei piisa. Aga see võimalik kolimine ja hooldekeskuse renoveerimine ei tule järgmisel aastal enne suve lõppu ja sügise algust. Nii et esialgu jääb see maja tühjaks.
Kui suured renoveerimistööd hooldekeskuses plaanis on? Mina teadsin seni, et tuleb ainult uus lift.
Lift on täiesti eraldi asi ja see tuleb valla eelarvest. Aga need projektitaotlused, mis on hooldekeskuse tänaste ruumide renoveerimiseks esitatud, on seotud energiatõhususega, nii nagu me ka Päkapiku lasteaeda oleme renoveerinud. Need tööd on suured ja need eeldavad maja väljakolimist. Veel ei ole olnud projekteerimist, see peaks toimuma hiljemalt kevadeks, ja siis saab tööde nimekirja lukku panna.
Kas maja nii suur renoveerimine tähendab, et hooldekeskuse uue maja ehituse plaan haigla kõrvale on maha maetud?
Ei ole. Uue hooldekeskusega võiksime homme päev alustada, kui meil oleks koht/maa olemas – ega me õhku saa ehitada. Aga meil ei ole kinnistut, seda kinnistut, kuhu me detailplaneeringuga oleme juba uue maja planeerinud. Muu on olemas – kehtestatud planeering, eskiis. Saaksime kohe projekteerima hakata, aga me pole haiglaga kokkuleppele saanud.
Kuusiku tee 7 hoone ruum on piiratud, seal on ju väga mitmed teenused: hooldekodu, toetatud elamine, seal on sotsiaalkorterid, Vahtra tugikeskus, supiköök. Seal on erinevatest pindadest puudus. Sinna kindlasti hooldekeskus ei mahuks ka siis, kui me selle ära renoveerime. Aga seda maja on vaja niikuinii renoveerida, sest sotsiaaltegevusteks see maja jääb. See, et me projektiraha saime, on väga hea.
Mille taga haigla kõrval oleva kinnistu omandiõigused seisavad?
Me ei ole haiglaga saanud kokkuleppele. Me väga sõbralikult räägime ja kohtume, aga haiglal on olnud nõudmised. Nad ei ole nõus, et see maa meile tasuta üle anda, vaid nad on esitanud selle juures tingimusi ja Rapla vald on öelnud, et need tingimused meile ei sobi.
Aga meie kohtumised jätkuvad. Pidi olema kohtumine ka sellel nädalal nii juhataja kui ka haigla nõukogu liikmetega, aga kahjuks see lükkus haigla palvel edasi. Meil on hea kontakt olemas. Mõlemad pooled leiavad, et see on parim koht, kuhu hooldekeskus võiks tekkida, aga me pole nõus nende tingimustega, mida nad on esitanud.
Mis need tingimused on?
Haigla soovib, et me ehitaksime koos hooldekeskusega neile välja ka teatud ruumid, mis aga tähendab meile märkimisväärset rahalist kulu.
Mis ruume haigla tahaks sinna?
Majandusruume. Need on garaažid ja mingid laopinnad haigla inventari ja sõidukite jaoks.
Ja Rapla vald ei näe seda võimalust neid ehitada?
Jah, see oleks meil ju puhtalt viie nulliga kulu – sada kuni kakssada tuhat. See oleks sisuliselt, nagu me ostaks selle maa. Aga ma ütlen, et meil läbirääkimised jätkuvad ja meil on hea kontakt. Oleme haigla juhatajaga kolm-neli korda alates kevadest kohtunud. Lootus on, et me saame äkki ikkagi kokkuleppele.
Kui ma uues tervisekeskuses käisin ja haigla juhi Pille Mukiga kohtusin, tuli jutuks ka see, et Raplamaa haigla on pöördunud Rapla valla poole ootamatute kulude katmiseks, mis Rapla tervisekeskuse ehitusel tulid, aga vald pole oma panust andnud. Mille taga see on?
Rapla valla jaoks lähevad ka paljud ehitusobjektid kallimaks – keskväljak läks kallimaks, Kastani-Koidu ehitus läheb kallimaks, Päkapiku lasteaia renoveerimisel tuli leida 60 000 eurot lisaraha. Need on meie ehitusobjektid ja me peame leidma selle raha, kui me soovime need lõpuni teha. Samamoodi juhtus siis haiglal – see oli nende ehitus, nende risk. Nad leidsid selle raha ja tegid kallimaks. Nad küsivad nüüd seda raha meilt tagantjärele ja nüüd on Rapla valla otsustada, kas „ei” või „jah”. Praegu ei ole Rapla vallavolikogu oma nõusolekut andnud, et seda objekti toetada. See raha on meil küll vastavalt küsimusele broneeritud, aga volikogu praegu ei olnud seda meelt, et seda teise ehituse jaoks eraldada.
Nad tegelikult pöördusid selle palvega eelmisel sügisel kohe, kui need puidust talad sealt majast välja tulid. Nad ei küsi seda nüüd tagantjärele.
Jah, ma ei oska öelda, millal nad konkreetselt pöördusid, aga see on ehitaja ja hankija enda risk. Sa ei saa loota, et keegi teine kõrvalt maksab kinni mingi sinu asja.
Kui ma õigesti aru saan, siis 75% uue tervisekeskuse ehitusest katavad eurorahad ja ülejäänu on haigla omafinantseering.
Ülejäänu katab PERH. (Põhja-Tallinna Regionaalhaigla, kes koostöös Raplamaa Omavalitsuste Liiduga on sihtasutuse Raplamaa Haigla loonud – toim.)
Nii sai see kokku lepitud, kui seda projektiraha hakati taotlema. Kui see meede tuli ja Eesti riigis otsustati, et rajatakse esmatasandi tervisekeskused, siis oli kolm varianti, kes see taotleja on. Kas see on kohalik perearstikeskus, kohalik omavalitsus (näiteks nagu Kohilas) või haigla. Nii nagu Viljandis, otsustati ka Raplas, et see taotleja on haigla. Nemad olid need, kes arvestasid selleks oma raha, tegid taotluse ja on selle projekti vedaja ja elluviija.
Aga Rapla vald, kelle elanikud hakkavad seal tervisekeskuses käima ja kelle jaoks on nüüd terviseteenused paranenud, ei soovi oma panust ootamatute kulude katteks anda?
Seda ei saa nii võtta. Meie valla territooriumil teevad kümned era- ja riigiettevõtted oma ehitusi. Kui need lähevad kallimaks, ega Rapla vald ole siis seepärast, et need ehitused on meie territooriumil, kohustatud nende kallinemist kinni maksma. See otsustati aastal 2015 (või 2016 alguses), et seda projektiraha taotleb Raplamaa haigla ja leiab ka sellele omafinantseeringu, mille tagab PERH.
Seda, et Rapla vallal oleks kohustus aidata, ei saa nii võtta. Rapla vald ja volikogu kaalub seda asja (tegelikult on need rahad eraldatud), aga seda ei saa lugeda, et see on meie kohustus toetada ühe ehitusobjekti kallinemist.
See ei ole Rapla valla projekt, see on Rapla maakonna objekt, ta on oluline kogu maakonnale. Ma ei tunne küll, et Rapla vallal oleks siin suurem kohustus kui ükskõik kellel teisel.
Aga Rapla vald identifitseerib end maakonnakeskusena?
Rapla vald on maakonnakeskus.
Kas see ei peaks tähendama siis seda, et Rapla vallas on kättesaadavad kõik maakondlikult olulised teenused?
Rapla vallale on määratud, mis teenuseid peab kohalik omavalitsus osutama, lisaks need teenused, mida peab Rapla vald osutama pärast maavalitsuste kadumist. Neid kõiki me ju täidame, mida meilt erinevate seadustega nõutakse. Seda, mitu teenusepakkujat erinevates valdkondades on, ei suuda, ma arvan, ükski omavalitsus reguleerida. Kas siin on seitse hambaarsti, on siin neli hambaarsti, on siin kaks kaubanduskeskust või viis kaubanduskeskust, see sõltub sellest, kui palju on erinevaid arendajaid ja teenuse pakkujaid.
Kas Rapla vald tahab olla maakonnakeskus?
Rapla vald on, tahame või ei taha, maakonnakeskus ja me oleme neid ülesandeid, mida meile kui maakonna keskusele on riigi poolt jagatud, täitnud.
Seoses kaubanduspindadega tuli meelde, et meil on ju käimas avalik diskussioon selle üle, kas Okta Centrumi kõrvale võiks tulla Grossi toidupood või mitte. Mis teie arvamus on?
Iga detailplaneeringu juurde kuulub avalikustamine ja see avalik diskussioon on täiesti loomulik. See, kas see tuleb või ei tule, alles selgub, aga Rapla vallal on lähteülesande juurde kindlasti oma nõudmised. Kui maaomanik ja arendaja ütlevad, et nad suudavad need lahendada, siis ma arvan, et see pood võib-olla tuleb.
Rapla vald on seega avatud ja ütleb Grossile „Tere tulemast!”?
Seda ütleb (ja on juba öelnud) maaomanik. Rapla vald on see, kes detailplaneeringuga, vastavalt ka avalikustamisel tulnud ettepanekutele, seab teatud tingimused.
Mul on lõpetuseks teile selline küsimus, mida üks toimetusse helistanud inimene palus mul teilt küsida: kas Rapla vald enam üldse inimestest ei hooli?
See on nii abstraktne küsimus. Kui vaadata meie tegevusi, siis ma ütlen, et ainult inimestest me ju hoolimegi. Kui vaadata seda, kuidas me renoveerime oma teid, koolimaju, lasteaedu, tänavavalgustust jne.
