Esimene rändav kultuurikohvik keskendub maakonna mälule

0
Raplamaa Kultuuri Nõukoja sünnile andis tõuke Margit Kuhi. Foto: Siim Solman

Anne Ummalas

Peaaegu aasta tagasi loodi Raplamaa Omavalitsuste Liidu juurde Raplamaa Kultuuri Nõukoda – RaKulKo. RaKulKo sünnile andis tõuke Margit Kuhi, kes tuletas meelde juba kümmekond aastat tagasi tekkinud ideed, et maakonna kultuurikorraldajad ja rahvakultuuri eri valdkondade edendajad saaksid järjepidevalt kokku ja oleksid nõu ja jõuga suunanäitajaks maakonna kultuuriloo kujundamisel.

Kevadel, 29. mail toimusid tema eestvedamisel Raplamaa Kultuurikärajad, kus arutleti paljudel teemadel. Teemade olulisus viis mõtteni lükata käima Rändav Kultuurikohvik, mis toimuks Raplamaa eri kohtades ning võtaks fookusesse igal kokkusaamisel vaid ühe teema, millele keskenduda ning lahendusi otsida. Esimene selline kohvik on juba 15. oktoobril Juuru rahvamajas.
Räägime veidi lahti, mida rändavas kultuurikohvikus tehakse ja mis teemadel juttu tuleb ning räägime sellest Margit Kuhiga, kes selle idee välja on pakkunud ja kohvikute tuuri veab.

Margit, mida tähendab Rändav Kultuurikohvik ja kust tekkis sul selline idee?
Idee tekkis Kultuurikärajatel, kui tegime kokkuvõtet möödunud päevast ning kuna nii palju oli veel, mida üheskoos arutada, tekkis mõte Raplamaa rändavast kultuurikohvikust, mis loob aasta ringi läbiva kokkusaamisformaadi ning päädib uute Kultuurikärajatega.
Rändav selles mõttes, et ta toimub Raplamaa eri paikades; kohvik, kuna kohvik on sundimatu õhustikuga hea kokkusaamiskoht, ja kultuur seepärast, et keskendume kultuurivaldkonna erinevatele tahkudele, mis vajavad ühismõtlemist. Eelkõige on see regulaarne kokkusaamis-tulemiskoht kõigile Raplamaa kultuuriinimestele, et üheskoos leida lahendusi ning võtta paratamatult vastutust asjade teoks tegemistel.
Saame läbi arutada erinevate osapoolte vaated ning leida, kas ja kuidas saaksime oma kultuurielu paremaks ja rikkamaks muuta ning nii enda silmis kui ka väljaspool maakonda enam väärtustada. Igal kohviku kokkusaamisel on erinevad külalised ning läbiviija, kes teemat valdab ning kohapeal haldab. Oluline on ka see, et püüame hakkama saada ilma projekti kirjutamata ja panustamine on vabatahlik ning kannab suuremat eesmärki. See on võimalus vaadata, kas see on võimalik, ning usun, et on, kuna ka kärajad said ellu viidud ilma projektiraha taotlemata.

Miks Raplamaale on just nüüd vaja rändavat kultuurikohvikut?
Seoses maavalitsuse kadumisega on toimunud suured muutused erinevates valdkondades ning järjest rohkem tuleb panustada ühispildi loomisse ja koostegemisse. Tuleb luua rohkem kokkusaamispunkte ning ressursside kokkuhoiu vajadusest lähtudes jagada või teha koos ühisüritusi. Eks meil, tegijatel, on jätkuvalt see vastutus, et traditsioonilised asjad ikka edasi toimiks ning on suurenenud vajadus/kohustus üheskoos arutleda laiema kultuuripildi üle.
Varem oli maavalitsuses eraldi inimene kultuurivaldkonnas, nüüd on see jagatud haridusega ning sellise koormuse ning vastutusega pole võimalik ühel inimesel hakkama saada. Kultuurinõukoda saigi loodud sellest muutusest tingituna, et maakonna kultuuripilt oleks selgemalt pidevalt laual ning info liiguks inimeste vahel kiiresti. Kultuurinõukoda on vabatahtlik ühendus ning inimesed käivad seal koos ning teevad tööd oma põhitöökoha kõrvalt ning ei ole tasustatud. Siit suur tänu ja kummardus neile inimestele, kes on selle kohustuse praegu võtnud ja seda suure südamega teevad.

Kuidas on sündinud teemad selle aasta kohvikutesse?
Kärajatel arutatud teemadest sai ilusasti kokku panna kolm rändkohviku teemat ning sellest edasi ongi juba uus Kultuurikärajate kokkusaamine.
Esimesel kohvikukohtumisel on teema “Maakonna mälu”, kuna see jäi kärajatel ajapuudusel käsitlemata. Seepärast otsustasime just sellega alustada. Oleme kutsunud kohvikusse Raplamaa muuseumide esindajad ning külaliseks on Sihtasutuse Läänemaa Muuseumid juhataja Anton Pärn ning kogu vestlust viib läbi Age Tekku. Lisaks muuseumide inimestele on lubanud tulla KOV-i esindajad, et anda edasi oma valla seisukohad seoses pärandi hoidmise ja edasikandmisega.
Lähtume tänasest seisust, sest siit on hea edasi minna. Kuhu? Just see ongi meil vaja Raplamaa kogukonnana koos kokku leppida. Paneme kokku meie enda ootused, mida täpsemalt me vajame oma pärandiga suuremalt tegelemise vormiks. Kõigil on võimalus oma ootusi, lootusi ning muresid kirja panna ning meie eesmärk ongi kaardistada hetkeolukord erinevate osapoolte poolt vaadatuna. Inimestel peab jääma kindlus, et nende mõtteid kuulatakse ning arvamustega arvestatakse. Seepärast saame lubada, et ROL-i poolt minnakse asjaga konkreetselt edasi ning arutelule järgnevad maakonna tasemel järgmised sammud.
Sellel hooajal on plaanis veel Rändavad Kultuurikohvikud 12. novembril, kui toimub “Raplamaa tegu ja nägu”, jaanuaris “Roheline keskkond suursündmustel” ning aasta võtavad kokku kärajad maikuus.

Kes võiksid kultuurikohvikutest osa võtta?
Ikka kõik, kes sel teemal südant valutavad ning soovivad mõtte-jõu-toega selle arengule kaasa aidata. Kohvikus osalemine on tasuta ning vastuvõtjad on omalt poolt loonud hubase kohvikuolustiku küpsetiste-kohvi-teega, mille ostmisel saame toetada kohalikku eluolu. Juuru rahvamajas toimuva kohviku tulud lähevad rahvamaja põranda toetuseks.

Mida sa ütleksid neile, kes ei ole veel otsustanud, kas tulla kultuurikohvikusse arutelusid kuulama või mitte?
Tulla tasub igal juhul, isegi kui pole sellele kohtumisele registreerunud. Aga kui võimalust on, siis oleks hea registreeruda, kuna siis oskavad ka vastuvõtjad ennast paremini ette valmistada ja tulijate arvuks valmis olla.

Jäta kommentaar

avatar