Inimkaubanduse ohvritele on abi, kaitse ja toetus olemas

0
Foto: pexels.com

Täna, 18. oktoobril tähistatakse Euroopas inimkaubanduse vastu võitlemise päeva. Sel puhul korraldab Euroopa kuriteoennetuse võrgustik (EUCPN) koos Eesti ja teiste Euroopa riikidega kampaania, mis teavitab inimkaubanduse ohvriks langenud inimesi, et Euroopa Liit kaitseb neid ja seisab nende õiguste eest.

„Veel mõne aasta eest oli inimkaubandus Eestis eelkõige Eesti inimeste endi probleem – neid kasutati ära nii kodumaal kui ka jõukamates lääneriikides,“ rääkis sotsiaalkindlustusameti inimkaubanduse nõustamise teenuse juht Sirle Blumberg. „Täna oleme kahjuks jõudnud sinna, et Eestis kasutatakse ära kolmandate riikide inimesi. Meist on saanud inimkaubanduse sihtriik.“

Justiitsministeeriumi üleskutsel toimub täna inimkaubanduse vastu võitlemise võrgustiku ümarlaud. Erinevate riigiasutuste, ametkondade ja kodanikuühenduste esindajad arutlevad, milliseid teenuseid me täna Eestis inimkaubanduse ohvritele pakume. Samuti tutvustatakse uusi juhendmaterjale, mis annavad juhiseid meediale ja ühtlustavad inimkaubanduse alased terminid. „Eesti osaleb Euroopa ohvrite abistamise vajadusele viitavas kampaanias, sest näeb vajadust jõuda teadlikkuse tõstmisega uuele tasemele. Tahame jõuda rohkemate inimesteni – ikka selleks, et kannatusi oleks vähem ja kättesaadavaid teenuseid kasutataks,“ lisas kriminaalpoliitika osakonna nõunik Anu Leps.

Sel sügisel valmis Eestis uus inimkaubanduse ohvrite tuvastamise ja teenusele suunamise juhis. „Peame oluliseks, et kõik abivajajad tõesti abini jõuavad – olgu esimene kontakt politsei, prokuratuur, tööinspektsioon, kohalik omavalitsus, saatkond või hoopis mõni kodanikuühendus,“ kinnitas sotsiaalministeeriumi ohvriabi poliitika juht Kristiina Luht, kes koostas juhise koostöös enam kui 20 spetsialistiga.

Sotsiaalkindlustusameti inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõuandeliinile 660 7320 on sel aastal jõudnud pöörduda 496 inimest, kellest 76 puhul kahtlustatakse tööalast ärakasutamist. Mullu oli terve aasta peale pöördujaid kokku 433. Eestisse jõuavad majanduslikult või sotsiaalselt haavatavas olukorras inimesed Ukrainast, Venemaalt, Valgevenest, Moldovast ja teistest riikidest. “Nende õigeaegne märkamine ja vajadusel abistamine on inimkaubanduse tõkestamise võtmeküsimus,” lisas Blumberg.

Sel aastal on sotsiaalkindlustusamet tuvastanud ametlikult 36 välismaalasest inimkaubanduse ohvrit, mis on kolm korda rohkem kui möödunud aastal kokku. Peale ühe inimese on kõik teised olnud seksuaalse ärakasutamise ohvrid. „Muret tekitab ka tööalane ekspluateerimine. Siinne tööturg, eelkõige ehitus-, puhastusteeninduse ja tööstussektorid varjavad endas mitmeid inimkaubanduse ohvreid. Juhtumeid on olnud ka toitlustust pakkuvates ettevõtetes, kuigi sellekohaseid kriminaalmenetlusi veel ei ole,“ täiendas Blumberg.

Inimkaubandusega on tegemist juhul, kui inimene asetatakse näiteks majandusliku kasu saamise eesmärgil olukorda, kus ta on sunnitud abielluma, töötama ebatavalistel tingimustel, tegelema prostitutsiooniga, kerjama, sooritama kuriteo või täitma mõnda teist vastumeelset kohustust. Inimkaubandus on ka see, kui inimest hoitakse mõnes sellises olukorras, võttes talt vabaduse, kasutades vägivalda ja pettust, tekitades talle kahju, teda ähvardades, hoides teda kellestki sõltuvuses või kasutades ära tema abitut või haavatavat seisundit.

Vaata ka Euroopa ohvrite abistamise kampaania materjale ning veebilehti palunabi.ee ja sotsiaalkindlustusamet.ee.

Jäta kommentaar

avatar