Ostame ja viskame ära, ostame ja viskame ära

0
Ajakirjanik Siim Jõgis.

Siim Jõgis

Greta Thunberg. See nimi on viimastel nädalatel keerutanud üles parajalt tolmu. Noore keskkonnaaktivisti 23. septembril peetud sõnavõtt ÜRO kliimakohtumisel mõjus ühest küljest ootamatult, kuid samas ei olnud selles midagi enneolematut. See efekt, et üks õrnas eas tütarlaps raputab maailma liidritele tegevusetuse eest tuhka pähe, on tegelikult järele proovitud juba 27 aastat tagasi.

Vaadates ja kuulates Greta Thunbergi sõnavõttu, tajusin äratundmist. Just kui deja vu tuli peale. Teadsin, et olen midagi sellist varem kogenud. Natuke pingsat meenutamist ja siis tuligi meelde, miks kogu see stseen nii tuttav tundus. 1992. aasta juunis toimus sarnane ÜRO kliimakohtumine Brasiilia suuruselt teises linnas Rio de Janeiros. Sealt pärineb kuulus videoklipp, kus globaalsetest keskkonnaprobleemidest kõneleb üks teine tütarlaps. Tema nimi on Severn Suzuki.
Mäletan, et nägin tema sõnavõttu mingist telesaatest kunagi üheksakümnendate teises pooles. Olin toona vaevu kümneaastane ning mäletan, kui sügavat muljet see mulle avaldas. Noor tüdruk astub julgelt maailma liidrite ette ning paneb lauale karmid faktid – atmosfääris on osooniaugud, kalad surevad vähki, terved loomaliigid surevad välja. “Olen kõigest laps ja mul ei ole kõiki lahendusi, kuid ma tahan, et te mõistaksite – ka teil ei ole kõiki lahendusi. Te ei tea, kuidas lappida osooniauke, tuua tagasi lõhed oma elukohtadesse või elustada loomaliiki, kes on välja surnud. Kui te ei tea, kuidas seda kõike parandada, siis palun lõpetage selle lõhkumine,” sõnas Suzuki 27 aastat tagasi peetud kliimakohtumisel.
Muide, ma kontrollisin järele, see klipp on täiesti vabalt YouTube’is kättesaadav, kui otsida Severn Suzuki nime. See kuue ja poole minutiline kõne paneb kõlama võimsa keskkonnasäätliku sõnumi. Eriti teravalt jäi sealt meelde üks osa. “Minu kodumaal Kanadas toodetakse väga palju prügi. Me ostame ja viskame ära, ostame ja viskame ära, ostame ja viskame ära,” kõlas Suzuki kõnes. Loomulikult ei ole sedasi ainult Kanadas, vaid kõikjal arenenud maades.
Nüüd on Suzuki loomulikult juba täiskasvanu, kannab nime Severn Cullis-Suzuki ning jätkab oma tegevust keskkonnaaktivistina. Tema ning Greta Thunbergi hiljutine sõnavõtt New Yorgis on oma sisu poolest igati võrreldavad.
“Täiskasvanud, te peate oma viise muutma, et päästa keskkonda, milles me kõik elame. Te olete tulevaste põlvkondade pilgu all.” Nii võib väga lühidalt kokku võtta mõlema kõne tuuma. Ometi olid neis ka mõned erinevused.
Ma ei kahtle Greta Thunbergi siiruses, kuid tema stiil oli agressiivne ja pealetükkiv. Oma märgi jätsid sellele jõulised grimassid, mida ta sõnavõtu käigus tegi. Kuigi tema sõnum oli igati omal kohal, muutis kõnemaneer selle kohati eemaletõukavaks. “Kuidas te julgete?” oli tema põhifraas ning ma pean tunnistama, et minu jaoks selline kõne­viis sümpaatiat ei tekita. Kui asetada siia kõrvale Severn Suzuki rahulik ning konkreetne jutt, soovitaksin keskkonnaaktivistidel pigem võtta õppust sellest.
Probleemid on iseenesest reaalsed. Ühel suurel prügimäel nimega planeet Maa ei taha ju keegi elada. Greta Thunbergil on muidugi õigus. Vähemalt suures osas. Ometi on vähemalt sama oluline ka see, mil viisil ning kuidas oma sõnumit edastada.

Jäta kommentaar

avatar