-0.1 C
Rapla
Laupäev, 20 apr. 2024
RSReino Velleste unistab olla maailmas number üks

Reino Velleste unistab olla maailmas number üks

Mariliis Vest

Selle nädala staar noorsportlaste seas on jahilaskja Reino Velleste, kelle jaoks on 2019. aasta olnud väga edukas. Pühapäeval Hiinast naasnud Eesti meister ning Eesti karikavõitja unistab saada olümpiavõitjaks ning olla maailmas number üks.

Naasid pühapäeval Hiinast, sõjaväelaste MM-ilt. Mis võistlusega oli tegemist ning kuidas läks?
Hiinas toimusid seitsmendat korda ülemaailmsed sõjaväespordi maailmamängud, mida võib võrrelda ka olümpiamängudega. Kohal oli kümme tuhat sportlast ja spordialadest olid esindatud kõik olümpiaalad ning lisaks veel militaarsed alad. Mina saavutasin harjutuses Olympic Skeet (eesti keeles olümpia kaarrada) 7. koha 120 tabamusega 125-st. Sellel spordialal võistlevad finaalis kuus paremat. Kuues finaali pääsemise koht selgitati sellel võistlusel ümberlaskmisega. Olin nende kuue hulgas, kuid kahjuks jäin finaalist 6 parema hulgast esimesena välja, seega tuli leppida 7. kohaga.

Kuidas jõudsid jahilaskmiseni?
Laskmise juurde suunas mind minu isa, kes lubas mul üsna varakult püssilaskmist proovida ja lasta juba väga väikesena lasketiirus mõne paugu silueti pihta. Huvi laskmise vastu kasvas ning kui ma olin 11-aastane, leidsime isaga võimaluse minna lasketreener Ülo Metsa juurde Türile, kellest sai minu esimene treener kaheksaks aastaks. Viimased aastad on minu treener olnud Peeter Päkk, kes on minu suur eeskuju ja innustaja.

Mida pead oma suurimaks saavutuseks ja enda tugevuseks sel alal?
2019. aasta on olnud mulle väga edukas. Kõige paremaks saavutuseks loeksin ma Itaalias Lonatos toimunud MM-il lastud isiklikku rekordit 122 tabamust 125-st, millega ma jagasin 8.-14. kohta. Kohe pärast MM-i oli Itaalias Napolis suveuniversiaad, kus parandasin oma isiklikku rekordit veelgi, lasin 123 tabamust 125-st, millega kordasin ka hetkel kehtivat Eesti rekordit ning saavutasin universiaadil 5. koha. Rahvusvahelistel GP Scandinavian Openi võistlustel Taanis ning Žalgiris GP võistlustel Leedus saavutasin mõlemal 4. koha.
Eestis toimus 2019. a suvel kaks olulist võistlust: Eesti meistrivõistlused Olümpia Skeet haavlilaskmises ja Eesti karikavõistlus. Minu hea vorm tagas mulle mõlema võistluse võidu, seega olen 2019. aasta Eesti meister ning Eesti karikavõitja. Pärast seda hooaega lõpetasin maailmareitingus 33. kohal.
Ma arvan, et minu tugevus sellel alal on töötahe ning kannatlikkus. Et tippspordis jõuda maailma tippu, on vaja teha valikuid ja mõnestki asjast on vaja loobuda ning olla äärmiselt järjekindel ja kannatlik. Selle hooajaga 2019. aastal tõestasin endale, et olen õigel teel ning usun, et kõik minu eredad hetked ja suuremad saavutused on alles ees.

Kuhu tahaksid spordikarjääris jõuda?
Minu suurim eesmärk on tulla olümpiavõitjaks ning olla maailmas number üks. Järgmine aasta, 2020, on tulemas olümpiamängud Tokyos. Kahjuks täna mul olümpiapiletit veel taskus ei ole, aga tööd olen selle nimel kõvasti teinud. Pileti saamiseks on vaja parimat saavutust rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Võimalus selleks on mul kevadel Euroopa meistrivõistlustel Pariisis.

Kui tihti treenid ning millised on sinu treeningpäevad?
Minu treeningud toimuvad enamasti välismaal, kuna ettevalmistusperiood algab detsembrist ning hooaeg lõppeb oktoobriga. Eestis on talvel õues treenida liialt külm, seega eelistame teha seda lõunapoolsetes riikides Hispaanias, Küprosel ja Itaalias, vältimaks terviseprobleeme, mis laskuril võivad esineda. Treeningud toimuvad tavaliselt 5 korda nädalas ning koosnevad nii laskmisharjutusest kui ka üldfüüsilisest treeningust. Eestis kasutan treeninguteks Männiku lasketiiru. Üldfüüsilist trenni meeldib mulle teha õues värskes õhus, kuid ilma tõttu peab mõnikord külastama ka spordisaale.

Mis sulle jahilaskmise puhul enim meeldib? Mida soovitad neile, kes sama erialaga tegelda tahaksid?
Laskmine on individuaalne spordiala, kus kõik sõltub vaid minust enesest. See on väga põnev ning kaasahaarav tegevus, mis nõuab suurt keskendumist. Iga päev on võimalik ennast uuesti proovile panna. Seda spordiala ei tasu karta, kuigi tegemist on püsside ja padrunitega. Kui keegi tunneb huvi selle spordiala vastu, tuleb leida tee lasketiiru ja lihtsalt proovida. Treeneri leidmine on juba teine samm.

Kas sulle meeldib ka mõni teine spordiala?
Sport on mulle alati meeldinud ning juba väikesest peale olen tegelenud erinevate spordialadega. Põhikoolis tegelesin maadlusega ja hiljem lauatennisega.

Mis sa arvad, kuidas saaks noori rohkem spordi ja näiteks just jahilaskmise juurde tuua?
Meedias peaks sellest spordialast tunduvalt rohkem rääkima. Noortele oleks vaja eeskuju, kes on laskmises edukas, ning siis kasvab teadlikkus antud spordialast ja lisaks sellele kasvaks noorte huvi selle vastu.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare