0.5 C
Rapla
Neljapäev, 18 apr. 2024
RSRiik tahab võtta oma kodanikelt ja omavalitsustelt õiguse rääkida kaasa kaevandamislubade väljastamisel

Riik tahab võtta oma kodanikelt ja omavalitsustelt õiguse rääkida kaasa kaevandamislubade väljastamisel

Elurikkuse Erakond

Juba sel kolmapäeval jõuab Riigikogu ette Eesti demokraatiat ja keskkonda otseselt ohustav seaduseelnõu, millega võetaks omavalitsustelt ja avalikkuselt sisuliselt võimalus kaasa rääkida kaevandamislubade väljaandmisel.

Elurikkuse Erakond on sellisel määral kodanikke ja omavalitsusi mittearvestava eelnõu üle hämmingus ja seisab kindlalt nende valdade poolel, kes on seaduseelnõu vastu seljad kokku pannud.

Maapõueseadusesse soovitakse „Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse“ eelnõuga sisse viia äärmuslikud muudatused uuringuloa taotluste menetlemise osas: Keskkonnaamet peaks eelnõu kohaselt senise ühe aasta asemel üldgeoloogilise uurimisloa väljastamise otsuse langetama 30 päeva jooksul ning maavara uuringuloa samuti 1 aasta asemel otsustama 90 päevaga.

Uuringu- ja kaevanduslubasid hakatakse otsustama kabinetivaikuses

Omavalitsus peab maavara uuringuloa ja kaevandusloa taotluse osas seisukoha kujundama vaid kuu aja jooksul senise kahe kuu asemel. See tähendab, et taotlus kas ei jõua üldse rahvaesindajate ehk volikoguni ning otsuse langetab ametiasutus (valla- või linnavalitsus) või tuleb iga taotluse puhul kokku kutsuda erakorraline volikogu istung. Ammugi ei jõuta kiirendatud menetluses elanike kaasamiseni. Samas tähendab juba nõustumine maavara geoloogilise uuringuga sisuliselt nõustumist kaevandamisega, sest selle uuringu mõte on seaduseelnõu kohaselt „maavara arvele võtmise ja kaevandamise eesmärgil tehtav geoloogiline töö“. Seaduseelnõu on karjuvas vastuolus Århusi konventsiooniga, mille Eesti riik ratifitseeris 2001. aastal. Konventsiooni kolm põhiõigust, mida sellega ühinenud riik peab tagama, on keskkonnainfo kättesaadavus, kodanike osalemine keskkonnaasjade otsustamises ja juurdepääs õigusemõistmisele keskkonna alal.

Seega tähendab eelnõu sissejuhatav tekst – „Maapõueseaduse muutmisega parandatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa ja muude maapõue valdkonna lubade rakendajasõbralikkust, lihtsustades lubade menetlust ja tunnistades kehtetuks ülemäära bürokraatlikud kohustused“ – lihtsas keeles maavara uuringu- ja kaevelubade menetlemist nii kiiresti, et ei kohalikud elanikud ega omavalitsuste volikogud ja komisjonid ei jõua ennast asjaga kurssi viia.

„Tõenäoliselt kaevandusettevõtjate survel on seadusandja asunud positsioonile, et kohalikud omavalitsused, nende üldplaneeringud ja rohevõrgustikud ei oleks enam tähtsad, et neist ei peaks enam kinni pidama nii nagu seadus seda praegu ette näeb,“ ütles Harku vallavolikogu liige, loodusteadlikkuse edendaja Val Rajasaar. „Kui valedest metsandusmeetmetest taastumise aeg rohevõrgustikus on 20 aastat, siis kaevandusest taastumine võtab aega 20 korda kauem, kui taastumine üldse on võimalik.“

Riik on kaevandaja poolel

„Eelnõu kehtima hakkamisel halveneb kohalike omavalitsuste õiguslik positsioon ning märkimisväärselt suureneb oht, et omavalitsused ei saa enam kaasa rääkida kohaliku elu seisukohalt olulistes küsimustes,“ ütles Elurikkuse Erakonna kõneisik Airi Hallik-Konnula. „Selle seadusemuudatuste paketi puhul puudub täielikult Keskkonnaministeeriumi ja Riigikogu keskkonnakomisjoni poolne muudatuste tutvustamine ja selgitamine avalikkusele. Ei ole mõeldav, et suuresti vabatahtlikel alustel tegutsevad ühiskondlikud organisatsioonid, ammugi keskkonnast hoolivad inimesed, saaksid seisukohta kujundada kaalukate seadusemuudatuste osas, kui ühe eelnõuga muudetakse korraga 14 seaduse sadu erinevaid paragrahve ning nende lõikeid,“ ütles Hallik-Konnula.

Seadusmuudatuste vastu on Riigikogu keskkonnakomisjonile oma arvamuse saatnud suure kaevandussurve all kannatav Jõelähtme vallavalitsus, kes toob välja, et eriti valusalt puudutab selline areng just Jõelähtme valda, kuna kaevandajate huvi maavarade kaevandamiseks on suur ja vastuolus kohaliku kogukonna huvidega.

„Oluliseks probleemiks Eesti Vabariigis on, et riigi huvid maavarade kaevandamisel on suures ulatuses määratlemata ning kogu seadusandlus on kaevandajate kasuks kaldu. Sellele kitsaskohale on juhtinud tähelepanu ka Riigikontroll,“ seisab avalduses.

Lisainfo: Airi Hallik-Konnula, Elurikkuse Erakonna eestkõneleja kogukondade teemal
Antsla vallavolikogu liige.Tel: 520 6001

Val Rajasaar, Loodushariduse edendaja ja rohevõrgustike spetsialist
Harku vallavolikogu liige. Tel: 515 8379

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare