Soome tuntuim kirjanik Antti Tuuri tuleb Raplasse

0
antti tuuri foto
Antti Tuuri. Foto: Ants Haljamaa erakogu.

Kaja Tammar

Antti Tuuri on Eesti lugejatele tuttav 11 romaani kaudu, kuid kirjutanud tänaseks juba üle 70 teose. Teda on korduvalt auhindadega pärjatud ja tema loomingut on tõlgitud veerandsajasse keelde. 23. oktoobril leiab Rapla keskraamatukogus aset kohtumine Soome kõige mainekama autori Antti Tuuriga. Sel puhul näidatakse 22. oktoobril Rapla kinos ajaloolist draamafilmi „Igitee”, mis on valminud 2017. aastal Antti Tuuri samanimelise raamatu järgi.

Tänase Soome üks tuumakamaid ning omanäolisemaid autoreid Antti Tuuri on sündinud 1944. aasta 1. oktoobril. Hariduselt on ta diplomeeritud insener. Tuuri on uskumatult viljakas kirjutaja, kirjanik jumala armust, kes kirjutab kõrvuti suurte romaanidega näidendeid, kuuldemänge, stsenaariume, libretosid, novelle. Tema teoste põhjal on tehtud filme ja teatrilavastusi.
Kirjandusse tuli ta 1971. aastal kahe raamatuga. Juba esikraamatutes on tema loomelaad täiesti küps ja sundimatult endastmõistetav. Millest ja kuidas Tuuri kirjutab? Tema haardesse mahub nii linna- kui ka maamiljöö, noorusrajad, töine argipäev, loodus, olupoliitika, inimene, jumal. Ei puudu ka kolmnurkseks kippuvad mehe-naise vahekorrad. Hinnanguid kirjanik ei anna, kohut ei mõista. Suhtumine kasvab välja probleemiasetusest, vaatenurgast, nähtuste tabamisest. Suurem osa eesti keeles ilmunud Tuuri teostest on Ants Haljamaa tõlgitud ja varustatud korralike järelsõnadega, mis olid abiks selle ülevaate kirjutamisel.
Antti Tuuri esimene tutvustus eesti keeles oli 1980. aastal ilmunud „Novembri lõpp. Aasta elust”, kus ühiste kaante vahel on kaks teost: lühiromaan ja novellikogu. 1983. aastal ilmus romaan „Jõgi voolab läbi linna”, 1988. aastal Loomingu Raamatukogus „Viisteist meetrit vasakule: ühe müügiagendi lugu”.
Palju tunnustust ja kõneainet on pälvinud Antti Tuuri pentaloogia Pohjanmaa (viiest teosest koosnev) sari. Eesti keeles on ilmunud neli osa aastail 1989-1993. Esimeses raamatus „Pohjanmaa” (e.k 1989) kujutatakse ühe suguvõsa elu lähemas ja kaugemas ajaloos ühe ilusa suvepäeva kaudu. Kesksed tegelased on neli venda, kelle kaudu saab lugeja haarava üldistuse kogu maanurga elust ja inimestest. Teine osa „Talvesõda” (1990) jutustab eelmisest raamatust tuttavate vendade isa loo läbi karmide ja veriste lahingute Vene vägedega Karjala Kannasel 1939/1940.
Kolmanda raamatu „Ameerika-trett” (1993) peategelane on üks vendadest, keda elutee on viinud Ameerikasse, kus teda ootab ees nii mõnigi üllatus. „Uus Jeruusalemm” (1993) on sarja neljas raamat, kus tehakse tutvust suguvõsa kangete meeste esiisaga, kes oli omal ajal Ameerikasse emigreerunud ja kelle pärandust esimeses osas jagati. Tema eluseikade vaatlus on ka viimase raamatu, eesti keeles ilmumata „Maa avarus” sisu. Teose tõlke jõudis Ants Haljamaa valmis, kuid muutunud kirjastamisoludes jäi see ilmumata.
1994. aasta lõpus ilmus Loomingu Raamatukogus „Mehed koos naistega”, mille peategelased on kirjandusprofessorid, kellest üks tegeleb Hemingway ja teine James Joyce’iga. Autori omapärane huumorisoon avaldub lustakate, värvikate ja naljakate piltide ja situatsioonide loomises. Tervelt 12 aastat tuli Eesti lugejal oodata järgmist teost „Kuidas ma kirjutan romaani” (2006), kus kirjanik avab nii mõnedki taustad: kuidas on idee leitud, mismoodi romaane kavandanud, kuidas materjali otsitud ja mismoodi töö lõpule viidud.
Möödus taas 10 aastat, enne kui eesti keelde tõlgiti ajalooline romaan „Alkeemikud: maine armastus” (2016) Põhjamaade romaani sarjas. Kirjanik jutustab Soome ajaloost põneva, kuid vähetuntud peatüki. Antti Tuuri raamatutest seni viimasena on eesti keeles ilmunud romaan „Igitee” (2017), mis räägib terrorist Soomes ja NSV Liidus 1930. aastatel, kui Lapua liikumisega seotud äärmuslased küüditasid Soomest Nõukogude Karjalasse neid, keda nad kahtlustasid kommunistlikes tõekspidamistes.
Terve rida Antti Tuuri teoseid on jõudnud kinolinale ja näidatud ka Eestis. Need on Pohjanmaa sarja kolm esimest osa, „Luurerühm”, mida peetakse 1990-ndate Soome filmikunsti tähtsaimaks saavutuseks, ning juba mainitud „Igitee”. Viimane on Soome, Rootsi ja Eesti koostööfilm, mille osa võtteid tehti Eestis (Tallinnas, Sillamäel, Varangul) ja milles teeb kaasa rida Eesti näitlejaid.

Raamatukogu kirjandusõhtul tuleb kindlasti juttu nii „Igiteest” kui ka teistest kuulsa kirjaniku teostest. Esinejat on lubanud eesti keelde tõlkida tema abikaasa Merja Tuuri ja ka Ly Ehin.
Kohtumiseni raamatukogus!