Järviku tegemistest Järvakandi vallas

2
Enno Alliksaar. Foto: Siim Solman

Enno Alliksaar, 18 aastat Järvakandi vallavolikogu liige

16. oktoobri 2019 Vikerraadio infotunnis teatas Mart Järvik ühe kuulaja küsimustele vastates, et Järvakandi vald ei lõpetanud suurte võlgadega, kuna valla ühel äriühingul oli raha küll. See on selge vassimine.

Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemi andmetel olid Järvakandi Vallavalitsuse (TP 371101) konsolideerimata võlad novembris 2017 hankijatele 248 899 eurot. Lõviosa summast võlgneti valla äriühingule OÜ Järvakandi Soojus maksmata kooli, lasteaia, teenindusmaja ja vallamaja küttearvete eest. Järvakandi valla ühinemispreemia 300 000 eurot kulus enamuses Mart Järviku võlgade kinnimaksmiseks.
– Mart Järvik on väitnud faktiliselt kõigis vabariiklikes lehtedes ja enne ühinemislepingu allakirjutamist kõigil Järvakandi rahva teavitamistel, et Järvakandi sai ühineda ainult teda ümbritseva Kehtna vallaga. See on vale, sest alla 5000 elanikuga Kehtna vald ei saanud takistada ei Järvakandit ega mõnda enda osa ühinemast nelja ilmakaare suunas.
Kõige loogilisem oleks Järvakandil ja Kehtnal olnud ühineda Rapla vallaga. Mart Järvik arvas teisiti ja otsustas vedada vastu rahva tahet Järvakandi alev-valla Kehtna valda, päästes sellega viimase ühendamisest Rapla vallaga. Toimunut illustreerib Sulev Vedleri intervjuu Mart Järvikuga 12.06.2019 Eesti Ekspressis “Imeline tõus Türi linna töötust EV ministriks”. Minu protesti ühinemisvõimaluste kohta koos rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna juhataja härra Väino Tõemetsa kirjaliku hinnanguga jättis ajakirjanik vastuseta.
– Dokumentide kadumine. Mart Järvik “kaotas” Vändra suuna ettepaneku alustada ühinemisläbirääkimisi. Järelepärimisele vastas, et põhjuseks olid tõrked arvutis. Rapla vallaga läbirääkimised katkestas vallavolikogu Järviku poolt antud valeinformatsiooni põhjal.
– 14.09.2016 valis Järvakandi vallavolikogu presidendi valijameheks Marko Matsoni mandaadiga valida presidendiks Marina Kaljurand. Tegelikult leiame Marko Matsoni Järvakandi valla esindajana 21 isiku seast, kes esitasid vabariigi presidendikandidaadiks Mart Helme.
– Mart Järviku 14aastase ametiaja Järvakandi vallavanemana võib jagada kaheks. Kaheksa esimest aastat stabiilsust ja majanduskasvu, riikliku päästekomando olemasolu kindlustamine ja uue komandohoone ehitamine, klaasimuuseumi arendamine, Rabarock ja puuskulptuurid. Viimaseid kuut aastat ilmestab langus igas valdkonnas: elanikkonna vananemine, üksikisiku tulumaksu üha suurem vool alev-valla piiride taha, asendustegevus Järvakandile linna nimetuse taotlemise näol, gümnaasiumi hääbumine.

Kõige kehvemad olid neli viimast aastat: segadused raamatupidamises, millega kaasnes Kapo poolt arvutite arest (tegelikult olid Kapo sekkumise põhjuseks puudused raamatupidamise töö korraldamises), pidev arutlemine saneerimise vajalikkusest (selleni ei jõutud), volikogu ja selle komisjonide töö ühiskondlikel alustel (vallavolikogu istungitasu 10 eurot suudeti siiski maksta), masendav vaesus ja õhku täis eelarve (korterite-majade müük, mida ei toimunud). Vallavanemast oli saanud EKRE liige ja palju aega kulus partei asjade ajamiseks.
Haldusreformi suunamisega ühinemiseks kaasnesid valed ja ähvardused. Tuli valida hoolikalt sõnu, sest Järvikul oli alati oma taskuadvokaat Urmas Arumäe näol kohtuga ähvardamiseks võtta.
Karistus Mart Järvikule ei jäänud tulemata. Istuv vallavanem ei saa kunagi omavalitsuste volikogude valimistel lüüa. Mart Järvik sai 2017. a kohalikel valimistel 67 häält. Samal ajal oli ühe Rapla suunal ühinemise eestvedaja, volikogu aseesimehe Katrin Anto häältesaak 123. Veel kurvem pilt Järviku jaoks olid Riigikogu valimised. Ta sai Järvakandi-Kehtna ühendatud vallast 46 häält, s.o 1% valimisõigusega kodanike häältest.

Lõpetan EKRE juhtpoliitiku Martin Helme sõnadega: “On mõned patud, mida poliitikule andeks ei anta, ja üks on neist valetamine.” Kas see kehtib ka parteisõdur Mart Järviku kohta?

Lisa: 1. Järvakandi vald. Algus, kulg, lõpp.
2. Väino Tõemetsa vastus haldusreformi asjus.
3. Mart Helme presidendikandidaadiks esitanud isikute nimed.

P.S. Urmas Arumäe, Mart Järviku koolivend põhikooli päevilt Võidulas, esindas OÜ Järvakandi Kommunaal kohtuasjas Risto Algre vastu, kus oli probleemiks alltöövõtja OÜ Järvakandi Kommunaal praaktöö. Kohtuasi kaotati.

2
Jäta kommentaar

avatar
uuemad vanemad enim hinnatud
külamees
Külaline
külamees

Kahjuks on valijal haugi mälu ja süttib pealegi iga joodiku soigumise peale ja valimistel ei olegi kellegi poolt hääletada kuna normaalsed inimesed ei taha ennast sõnnikuhunniku kõrvale sisse seada.

Vallakodanik
Külaline
Vallakodanik

Tekib küsimus, et mida teeb vallavolikogu revisjoni komisjon? Ühed samad näod aastaid juba volikogus ja rahvas ikka valib neid tagasi. Matson oli volikogu esimees aga täitis konkreetselt Järviku poolt antud korraldusi ja ka kõik teised volikogus istujad. Nüüd sama asi Kehtna valla volikoguga kus Peeter Kustman täidab kehtna korraldusi. Mis mõte sellisel volikogul üldse? Järgmistel valimistel võiks rahvas meenutada ikkagi möödunut.