Helerin Väronen
Oktoobri viimasel päeval olid Kohila mõisakooli rahva südamed vaatamata kehvale ilmale täidetud rõõmuga. Mõisakooli algklassidemaja ehitus on jõudnud järgmisesse etappi ja eelmisel neljapäeval peeti tallis-tõllakuuris sarikapidu.
Tähtsa hetke puhul laulis lastekoor kandlemuusika saatel kooli laulu ning kooli ehitajatele jagati sooja suppi ning kringlit.
Mõisakooli direktor Anu Nigesen sõnas, et seni on ehitus toonud kaasa palju ootamatusi ja erinevaid üllatusi, kuid vaatamata sellele on ehitajad vapralt vastu pidanud, edasi liikunud ning sel vihmasel päeval said sarikapeo osalised juba katuse all seista. Nigesen soovis ehitajatele palju jaksu ja ehitajate esindaja sõnas, et seda on neil tõesti vaja.
Kohila vallavanem Uku Torjus tunnustas vallavalitsuse poolt koolipidajat, MTÜ-d Miikaeli Ühendus julge otsuse eest selle maja ehitusega alustada.
„Lõppkokkuvõttes võidavad väga paljud. Ennekõike võidavad lapsed toreda ja hea keskkonna, koolipidajana võidab Miikaeli Ühendus hoone ja võidavad ka kohaliku valla elanikud, sest üks räämas hoone saab palju ilusama väljanägemise. Kes siit mööda kõnnib, selle silm puhkab. Ja tunnustus ka kindlasti ehitajatele, kes on enam-vähem ajaraamides püsinud, ja loodetavasti tähistame varsti seda, et saame hoone vastu võtta,“ sõnas Torjus.
Ruumist, kus sarikapeo pidulised viibisid, saab tulevikus pidulikumat sorti saal, kus pallimänge mängida ei saa. Klassiruumid uues hoones saavad omale esimene kuni neljas klass, suurtesse klassiruumidesse tuleb kaks paralleeli ning saaliga samasse tiiba tulevad väikeklassid. Lisaks jäävad sellesse majaossa riietusruum, väike ladu, pesuruumid ja loodetavasti ka kooliõe kabinet. Viimase tulek sõltub sellest, kas terviseamet on nõus nende tingimustega, mis ruumidesse tulevad.
Kooli sisearhitekti Külli Salumi idee, mille üle pikalt muinsuskaitseametiga diskuteeriti, on kaht majaosa ühendav klaasgalerii. Algses projektis seda majaosa polnud, kuid kui ehituse käigus talli poolelt kaunilt kaarjas uksekoht välja tuli, mis ruumidele valgust juurde annaks, sündis mõte klaasgaleriist.
Ehituse käigus on veel välja tulnud aed, kuigi oodati, et välja ilmub ühe pika hoone, ilmselt kunagise küüni vundament. Ka kunagi kinni müüritud vanad kaarakende asupaigad ilmusid välja, mis aga siiski krohvi alla lähevad. Vaadates praegust talli-tõllakuuri seina, sõnas nii mõnigi, et vahva oleks, kui vähemalt osaliselt saakski selle nii jätta. Nigesen aga sõnas, et kuna hoone on tõllakuurina ehitatud, on sein liialt pude ja igasugune lisatugi on hädavajalik. Nii läheb kivisein krohvi alla.
Huvitav leid on ka tavapärasest kaks korda suurem hobuseraud, mis kindlasti ühel hetkel algklasside majas auväärse koha leiab.
