Täna kuulutatakse välja Raplamaa aasta tegu 2019. Tutvustame nominente.
Juhan Laansoo – Kuimetsa vanatehnika päev. Juhan Laansoo on Kuimetsa kogukonna hing. Ta korrastab Kuimetsa karstiala ning tagab sinna aastaringse ligipääsu, mis võimaldab kooligruppidel, turistidel ning kõikidel soovijatel tutvuda Kuimetsa karstialal paiknevaga. Lisaks sellele on Juhani tehnikaarmastus ellu kutsunud Kuimetsa vanatehnika päeva, mis toob Kuimetsa hulgaliselt rahvast Eesti eri paikadest.
MTÜ Lipa Küla – mänguväljak lastele ja lastekaitsepäev Lipal. MTÜ Lipa Küla koondab enda ümber tegusaid piirkonna inimesi. MTÜ eestvedamisel korraldatakse lastekaitsepäeva ja sel aastal sai Lipal valmis mänguväljak. Lisaks on kohalikule lasteaiale tutvustatud hobuteraapia võimalusi ja alustatud liikluslinnaku ehitamist. Väiksemad lapsed külastavad mänguplatsi koos vanematega, mis on hea võimalus kogukonnas tihedamalt läbi käia. Kogukond on veendumusel, et ka maalapsed väärivad kaasaegseid vaba aja veetmise võimalusi, et osata hinnata maaelu, ühist ettevõtmist ning viia elu väikestes kogukondades edasi. Maal elamise päeva raames oli Lipa küla üks neist, kes end aktiivselt tutvustas.
Raivo Murumägi – Vahastu komandohoone laiendamine. Vahastu vabatahtlik päästekomando on üks sealse kogukonna alustalasid. 25 tegutsemisaasta jooksul on nad silma paistnud oma aktiivsusega tuletõrjespordi võistluste korraldamisel. Sel aastal esitati Vahastu komando Eesti parima vabatahtliku päästekomando nominendiks ja valmis Vahastu VPK komandohoone juurdeehitus. Töösse oli kaasatud kogu Vahastu külakogukond, aga kõige rohkem aega ja vahendeid panustas Raivo Murumägi, kes oli ettevõtmise eestvedaja.
Raivo Murumägi korraldab kogukonnale koolitusi turvalisuse tagamiseks (esmaabi, autost inimese päästmine jne), 8 korda on ta korraldanud Alar Akkatuse mälestusvõistlust, millega populariseerib noorte hulgas päästja tööd.
Teele Ojasalu – Ooperikino. Kaereperes saab nautida ooperikino. Sedalaadi sündmus oleks olemata, kui seda ei veaks vabatahtlikuna Teele Ojasalu, kellel on suur armastus ja lugupidamine ooperi vastu ning et seda mitte endas hoida, idanes tal juba mitu aastat tagasi plaan seda kaunist kunsti ka teistega jagada. Nii sündiski ooperikino, kus näidatakse nii tuntud teoseid kui ka moodsamat ooperikunsti. Omaette nähtus ooperikinos on kaunilt kujundatud kavad. Teele otsib ooperite kohta materjali kõikjalt, kui vaja, tõlgib selle eesti keelde ja teeb ooperi sisust kokkuvõtte. Alates sellest aastast organiseerib Teele huvilistele ka Tallinna ooperikino külastusi.
Agu Kaljuste, Juhan Põld – Hageri vennastekoguduse palvemaja renoveerimine. Hageri vennastekoguduse palvemaja on valminud 19. sajandi alguses ning oli juba siis omataoliste hulgas eriline tänu oma mastaapsusele. Palvemaja suur saal mahutab umbes 800 inimest. See unikaalne puithoone oli aja jooksul väsinud ja vajas hädasti uuendamist. Koguduse jaoks oli hoone renoveerimine suur väljakutse, sest tegemist oli muinsuskaitsealuse hoonega ja restaureerimistööd on väga kallid. Kogudus kirjutas taotluse Leaderi meetmesse ning sai projektitoetuse. Lisaks kaasati vabatahtlikke annetusi ja panustati ka oma vahendeid. Oma abikäe ulatas ka Kohila vald.
Tänaseks on palvemaja saanud peale värske värvi ning ka aknad ja välisuksed on korda tehtud. Majas on nüüd vesi ja kanalisatsioon, inva-WC ning väike kööginurk. Söögisaali ja teiste ruumide seinad krohviti lubikrohviga, uuendati küttesüsteem ja elektripaigaldis, osaliselt vahetati põrandalauad ning esikus kraabiti vana katte alt puhtaks auväärsed palgid. Tänu koguduse eestvedamisele on säilitatud üks väga väärtuslik ajalooline objekt.
Kristel Kaasiku – vabatahtlik töö noortega. Kristel Kaasiku on Rapla Naiskodukaitse liige aastast 2002 ning võtnud enda eesmärgiks tegeleda noortega. 2019. aastal on ta lisaks oma Kaiu kodutütarde ja noorte kotkaste õpetamisele kaasanud ka Rapla ja Keava kodutütreid ja teeb koostööd Märjamaa noorkotkaste rühmaga. Õppetöö eesmärk on edendada põhikooliealiste noorte seas isamaalisi väärtusi ning anda neile võimalus osaleda kodanikukasvatuse suunitlusega huvihariduses. Lisaks Kaitseliidu noortele on Kristel teinud head teavitustööd koolilastele, teinud selgitustööd lastevanemate seas ja andnud võimaluse osaleda kasvatustöös ka nn mitteliikmetel.
Naiskodukaitse Märjamaa jaoskonna naised – vabatahtlik tegevus eakate heaks. Märjamaa naiskodukaitsjad on kampaania “Teeme ära!” raames osalenud talgutöödel mitmel aastal. Sedapuhku võeti asju ette juhtlause all: inimeselt inimesele! Naised aitasid valla erinevates kohtades abi soovinuid suuremates majapidamistöödes. Varasematel aastatel on talguid peetud alevis, nüüd mindi kaugemale. Sõideti paarikaupa, üks kolmik ka, Laukna, Moka ja Haimre külla. Akende pesu tuli ära teha igas kohas. Ühes majapidamises jagus koristustöid mitmeks tunniks. Võeti alla lambikupleid, pesti seinu, kohendati sisustust – nagu ikka ühe korraliku kevadpuhastuse käigus tehakse. Omaette kogemus oli kevadine õunapuude tagasilõikus, milles mõned naised said esmakordselt käe valgeks.
Liina Kikas – aktiivne külaelu eestvedaja. Liina on päikseline ja aktiivne külaelu eestvedaja juba üle 10 aasta. Koostöös vallaga on läbi viidud hulk investeeringuprojekte (sh renoveeritud Vana-Vigala lauluväljaku pingid ja elektrivarustus, soetatud heakorratöödeks ja suusaradade tegemiseks ATV). Tänu Liina tegevusele on külavanemate kooskäimine regulaarne ning igal aastal on korraldatud küladele ühistegevusi, näiteks iga-aastane niitmisvõistlus. Käesoleval aastal on tema eestvedamisel korraldatud Raplamaal kogemusreiside sari. Pärast valdade ühinemist toimub tihe koostöö Märjamaa külavanemate ühendusega.
Janne Liidik – vabatahtlik töö puuetega inimestega. Janne Liidik on suurepärane partner Rapla vallavalitsusele töös puuetega inimestega. Tänu oma oskustele töötada just erivajadustega inimestega on ta välja teeninud inimeste usalduse ja nii on Jannest saanud suures osas vabatahtlik, sest ta teeb väga palju rohkem, kui ükski leping temalt nõuab. Ta on võtnud oma südameasjaks Rapla vallas puuetega laste hakkama saamise. Ta korraldab ja organiseerib lastehoidu, tugiisikute teenust, transporti. Ta on eeskujuks paljudele ja nakatab oma energiaga ka teisi.
Ettevõtlikud Naised Raplamaal – Naiste Ööde Filmifestival. 8.-9. märtsil 2019 toimus Rapla uues kinos Naiste Ööde Filmifestival NÖFF. Festivali idee autor ja juht Katrin Klaebo koondas enda ümber meeskonna, kellega koos viidi ellu suurejooneline sündmus, millest loodetakse saavat üks maakonna tähtsündmus. Võib kindlalt väita, et ilma ühinguta Ettevõtlikud Naised Raplamaal ei oleks see teoks saanud. Juba 10 aastat Raplamaal tegutsenud ühing koondab üle 60 hakkaja naise, kes kõik tegutsevad väga erinevates valdkondades ja paljud neist on ettevõtjad. Teist sellist ühingut Eestis ei ole. Katrin ütleb oma ühingukaaslaste kohta: need on minu inimesed! Nendega saabki selliseid asju korraldada!
Mitmed naised panustasid oma ettevõtte toodanguga, mitmed rahaliselt, löödi kaasa organiseerimises ja ideede genereerimises. Kahe päeva jooksul toimus filmiseansse, arutelusid olulistel teemadel nagu naistevastane vägivald, esitleti raamatut, näha sai klaasikunsti. Töötas lastehoid ja kohal oli kärude muuseumi pop-up näitus. Suure kindluse andis korraldajaile see, et neid abistas väga tugevalt kogu Pimedate Ööde Filmifestivali toimkond eesotsas Tiina Lokiga. Festivali esimese aasta eestkõneleja oli Kadri Kõusaar ning festivali logo, mis oli inspireeritud PÖFFist, kujundas Made Balbat. Kokku käis sündmustel üle 500 inimese.
Silvi Tõns – raamat „Paisumaa lugu“. Märjamaa valla kagunurgas asuvas Paisumaa külas on aasta alguse seisuga 14 hinge. Ometi on olnud aegu, kui külas oli kokku 41 talu ja sauna. Paisumaalastel on saanud traditsiooniks teha küla kokkutulekut iga aasta, tänavu juba 9. korda. Seekordne kokkutulek oli erilisem, sest värskelt oli valminud raamat “Paisumaa lugu”. Küla kuulsusrikka ajaloo koondas aastatepikkuse uurimistöö tulemusena ühtede kaante vahele Saarde talu juurtega Silvi Tõns. Ligi 400-leheküljelise raamatu koostamise ajendiks olid Silvile laste tehtud kodu-uurimistööd ning toeks tõsine huvi genealoogia vastu. Nii leiabki raamatust talude kaupa täpseid põlvnemiste kirjeldusi koos inimeste sünniaastatega, mõned neist pärinevad juba kolme sajandi tagant. Sisukaks vahelugemiseks on taluelu kirjeldused Teise maailmasõja eelsest ajast. Suure osa raamatust võtab paisumaalaste perenimede põhine kirjeldus. Siit selgub ka, kuhu on kodukülast mindud ja kes on siia elama tulnud. Raamatu võtab kokku fotoalbum külaelust ja -inimestest läbi sajandi. Uurimistöö kokkupanek oli algusest lõpuni Silvi töö, kirjastamisel abistas Velise Kultuuri ja Hariduse Selts.
Triinu Ülemaante – tule teekond ja piduliste näitus. Laulupeo tule tulemine on alati väga emotsiooniderohke ja võimsaid elamusi pakkuv suursündmus. Sel korral maakonnast maakonda liikudes tekkis väga paljudel inimestel võimalus tule tulemisest isikliku pühendumise kaudu osa saada. Sellest sai osa ka kogu Raplamaa.
Ürituse korraldamist alustas Triinu Ülemaante augustis 2018. a. Loodi meeskond Raplamaa aktiivsetest kultuuriinimestest. Lisaks korraldas Triinu sel puhul vanade fotode rändnäituse, kogudes fotosid üle terve maakonna. Näitus on loodud Raplamaa inimestelt kogutud fotode põhjal, mis pärinevad enne 1985. aastat ning kus on näha, kuidas kollektiivid valmistusid laulu- ja tantsupidudeks. Tegemist oli meeleoluka ja palju mälestusi tekitanud kogumiga.
Mai Pärt – muinasjuturaamat „Üksteist peab hoidma“. „Ühel hetkel tajusin, et laste lugudes ja mõtetes peitub sõnum. Õpetajana tundsin neid jutukesi end puudutavat – ka lapse öeldud paar nappi lauset sisaldab rõõmsat või pisut kurvemat mõtet. Mõnesid lugusid räägivad lapsed vaiksemalt, mõnesid sosinal ja mõni lugu jääb vaid karu ja lapse omavaheliseks saladuseks,“ räägib Kehtna lasteaia Siller lasteaiaõpetaja Mai Pärt sellest, kuidas lapsed lugusid räägivad. Ta sidus lood raamatuks, mälestuseks lastele ja inspiratsiooniks õpetajatele. Iga laps kirjutas oma perega ühe muinasjutu või loo. Oma muinasjutud lisasid ka õpetajad ning mõned tuntud inimesed – maadleja Heiki Nabi, muusikud Maia Vahtramäe ja Daniel Levi Viinalass. Mai sai inspiratsiooni, läbides lastekaitseliidu läbiviidava koolituse “Kiusamisest vabaks”. Kehtna Silleri Karikakra rühma laste juurde tulid lillad väikesed karud eelmiste jõulude eel. Koos karudega tulid ka väärtused ja muinasjutud.
Tuuliki Lemsalu ja Kristiina Põhjakas – heategevuslik kevadõhtu. 27. aprillil toimus Rapla kultuurikeskuses heategevuslik kevadõhtu Eesti Vähiliidu toetuseks. Ürituse korraldasid ja viisid läbi Rapla täiskasvanute gümnaasiumi 11.e õpilased Tuuliki Lemsalu ja Kristiina Põhjakas, abiks olid koolipoolsed juhendajad ja kaasõpilased. Üritusel viibis ka vähiliidu esindaja. Kevadõhtu ei olnud ainult ühe kooli või kogukonna keskne, kutsutuid ja tulijaid oli tervelt Raplamaalt ning kogu õhtu jooksul kogutud tulu (piletid, oksjon, kohvik) annetati vähiliidule. Tüdrukute ettevõtmist hindas Eesti Vähiliit kõrgelt ning nad kutsuti ka septembris toimunud Eesti Vähiliidu pidulikule vastuvõtule Estonia teatris.
Idee just vähihaigeid toetada tuli sellest, et see raske haigus on viinud meie keskelt liiga palju noori ja puudutanud väga paljusid peresid. Tänaseks on ühest kaunist kevadpeost välja kasvanud ka Raplamaa vähihaigete tugirühm. Kevadel on tulemas uus heategevuslik kevadõhtu, siis toetatakse mõnda muud ühendust või abivajajat.
Tiiu Laurimaa, Ede Talistu ja Piia Põder – “Linda Raus 110” sündmused. Linda Raus (17.10.1909 – 13.12.2003) oli Eesti tunnustatud rahvatantsujuht, nelja vabariikliku suurpeo juht ning Rapla valla aukodanik. Ta lavastas näitemänge, juhendas tantsugruppe, juhatas laulukoore ja ansambleid, mängis mitut pilli. Tema elu oli alates 1952. aastast seotud väga tihedalt Raplaga. Sünnipäevanädalal toimusid Rapla vallas Tiiu Laurimaa, Piia Põderi ja Ede Talistu eestvedamisel Linda Rausi auks mitmed sündmused: süüdati küünlad kultuurikeskuse Linda toa akendel. Meenutati Lindat kaasteelistega Rapla kultuurikeskuses, toimus Linda toa teisipäevatund perekond Uusbergiga. Raplas Tammemäel tervitasid tantsuga Linda pihlakat naisrühmad Linda ja Talutütred, seejärel suunduti Rapla kalmistule, kus moodustati Linda haual küünaldest tuleratas. Kahel päeval etendus Piia Põderi eestvedamisel Rapla kultuurikeskuse näitetrupi ja tantsurühma Keerulind esituses armastatud tantsujuhi 110. sünniaastapäevale pühendatud tantsu-, laulu- ja sõnalavastus „Minek”.
Purku koolimaja juures avati mälestuspink. Esinesid rahvatantsijad ja Kabala segakoor.
Kersti Mäevälja – Kehtna põhikooli madalseiklusraja tegemine. Kersti Mäevälja vedas nõu ja jõuga Kehtna põhikooli metsatukka madalseiklusraja ehitamist. Rada avati ametlikult 8. oktoobril. Vundamenti oli Kersti ladunud aga juba mitu head aastat MTÜ Kehtna Kultuuriselts aktiivi ja juhatuse liikmena samas männitukas toimetades: rajati väljasõppeplats ja terviserada. Kersti on oma kätega panustanud sellesse hulga töötunde ja abiks on käinud mitmeid kohalikke inimesi. Kehtna põhikooli ja ka valla üheks sihiks on kujundada koolist piirkonna haridus- ja spordikeskus. Madalseiklusrada annab selle eesmärgi saavutamisele hoogu koos vastvalminud maadlusmaja ning lähitulevikus järge ootava staadioni renoveerimisega. Kersti pälvis raja ehitamise vedamise eest Kehtna vallalt sel aastal tänukirja.
Tanel Samuel, Leon Reitsak, maadlusklubi Hammerlock – Kehtna maadlusmaja avamine. 1. oktoobril avati maadlusklubi Hammerlock eestvedamisel uus maadlusmaja Kehtna põhikooli endistes sööklaruumides. Tegu oli maadlusklubi projektiga, kuhu kaasati Kehtna vald ning saadi toetust Leaderi meetmest. Projekti kogumaksumus on ca 300 000 eurot. Projekti eesotsas olid pikaaegne maadlustreener Leon Reitsak ja Hammerlocki kunagine kasvandik Tanel Samuel, kes projekti toetas ka rahaliselt. Tanel on olnud läbi aastate igati Kehtna valla spordielu toetav noormees. Ta on pikalt tegelenud maadlusega just Kehtnas Leon Reitsaku käe all Hammerlocki maadlusklubis. Ideest teostuseni läks aastaid. Lisaks toetasid ettevõtmist vabatahtlikud kogukonnaliikmed. Maadlemisega tegeletakse edukalt Kehtnas aastast 1986 ja vaadates tänaseid arenguid nii uue maadlusmaja valmimisel kui klubitöös, võib julgelt väita, et järjepidevus on tagatud pikkadeks aastateks. Kehtna põhikooli ruumidesse on rajatud mitmefunktsioonilised saalitreeningruumid ehk Kehtna maadlusmaja, mis rikastavad sportimisvõimalusi alevis märkimisväärselt.
MTÜ Valge Hani – sulgpalliõppe toomine Raplamaale. MTÜ Valge Hani on Raplamaale tulnud, et jääda. 2019. aastal võib öelda, et maakonnas on kanda kinnitanud sulgpalliõpe ja seda kõike vabatahtlike eestvedajate abil. Vaevalt kord nädalas kolme platsitäie mängijatega klubist on tekkinud spordipere, kus 85 suurt ja väikest inimest tunnevad siirast rõõmu sportimisest. Me ei osanud unes ka näha, et meie lapsi ja täiskasvanuid hakkab treenima Eesti läbi aegade parim sulgpallur Raul Must! – ütlevad klubilised. Lisaks on mitmed klubiliikmed ise alustanud treeneriõpingutega. Spordiõppes on 42 last (vanuses 6-16) mitmes treeningrühmas, täiskasvanud on samuti kahes tasemerühmas – edasijõudnud ja algajad. Saal on alati puupüsti mängijaid täis, olgu see reede õhtu, aasta viimane päev või koolivaheaeg. Tänu suurele tööle toimusid sel kevadel Raplas sulgpalli Grand Prix’ finaalid. Klubi korraldab laste ja täiskasvanute meistrivõistlusi ja teist korda on tulemas üleriigiline Valge Hane turniir.
Rait Kallaste – lauatenniselaua valmistamine Kaiu elanikele. Rait Kallaste on aastate jooksul väga palju panustanud Kaiu piirkonna arengusse. Kogukonna heaolu on talle tähtis. Sellest ajendatuna valmistas Rait käesoleva aasta kevadel kogukonna liikmetele pinksilaua, kus piirkonna elanikud omale sobival ajal saavad mängimas käia. Rait on hingega kogukonna juures ning panustab sellesse alati. Ta korraldab kogukonnas üritusi, millega kogukond kaasa läheb ning osalus on alati garanteeritud.
Tarmo Tanvel – Kaiu discgolfi rada. Tarmo Tanvel panustab Kaiu piirkonna heaolusse palju. Kui Rapla valla 2019. a kaasava eelarvega vajalikku toetust raha näol ei saadud, algas Tarmo eestvedamisel kogukonna ettevõtete ja elanikega koostöö, kelle toetusel ja tulemusel leidis Tarmo vajalikud ressursid ning oma sõprade ja tuttavatega ehitasid nad ise valmis discgolfi raja, mida elanikud kasutada saavad. Tarmo paneb alati käe külge, olgu see kogukondlik töö, kodaniku abistamine tema kodus või midagi muud. Tarmo teeb seda kõike vabatahtlikult ning oma pere kõrvalt.
Asta Paeste – raamat „Üksmeel“. Asta Paeste suur kirg on ajaloopärandi kogumine ja talletamine, mis viis raamatu „Üksmeel“ koostamiseni ja seda just nimelt Järvakandi 140. aastal. See tegu rikastas märkimisväärselt Järvakandi ja Kehtna valla haridus- ja kultuuripärandit – raamat on läbimõeldud, sisukas ja mahukas. Järvakandi kooli direktor Aet-Triin Vasnu on kirjeldanud Astat nii: “Ta on pedagoog alates 1971. aastast. Ta on pikki aastaid juhtinud kodu-uurimustööd kooli õpilaste seas, olnud kooli pioneeri- ja huvijuht. Tema koostada ja korrastada on ka kooli kroonika. Omal kohal on alati olnud ka huumor. Ta on algatusvõimeline ja uuendusmeelne, osavõtlik ja usaldusväärne. Ta on aktiivne, asjalik, nõudlik ja mõistev – õpilaste ja kolleegide poolt väga hinnatud ja armastatud.” Asta pälvis käesoleval aastal Kehtna valla kõrgeima tunnustuse – teenetemärgi nr 24.
