Jätke alles meie roheline ala!

0
Foto: Siim Solman

Järvakandi kodanik Sigrid Algre

Oleme elanud üle sajandi selles väikses alevis, mis on olnud meile koduks. Hästi suurt rolli on alati, iga valitsuse ajal, mänginud tehas. Tehas tegi, tehas lubas, tehas ehitas jne. Meil pole olnud kunagi päris vaikne ega ilmselt pole kunagi meie õhk ka kõige puhtam olnud.
Viimaste aastate jooksul on tekkinud tehase kõrvale mitmed väiksed tehased, mille korstnad suitsevad ja tolm lendub ning mõnel ka toore haiseb. Oleme sellega leppinud, sest see on tehas.
Hetkel on käimas detailplaneeringu arutelu Lauavälja 5 alale. Mis on see ala alevile? See on selline puhvertsoon puhkeala ja tööstuse vahele. Sinna tuleb jälle tehas. Hetkel me täpselt ei tea, mida see endast kujutab, sest planeeringu ülesanne on hästi üldsõnaline. Soovitud ehitise kõrgus on näiteks kuni 45 meetrit (s.o ca 13-korruseline maja nagu näiteks Swedbanki Eesti peakontor Liivalaia tänava ääres Tallinnas). Võimsused pole teada. Kui juba ehitusõigus antud, siis on ettevõtjale piiranguid seadma hakata raske.
Eelmise Järvakandi valla üldplaneeringuga jäeti see puhke- ja virgestusalaks. Mõistlik! Hetkel tahetakse muuta tööstusmaaks. Selle maa-ala taga on vana Tupiku prügila, mis on konserveeritud vastavalt tolleaegsetele kordadele ning vastavalt normidele on lubatud teha seiret mitukümmend aastat. Sinna prügilasse veeti kõik alevis tekkinud jäätmed, nii ohtlikud kui ka lagunevad. Kas seiret jätkuvalt tehakse ja milline koosmõju võib tehase ehitamisel jäätmete alale olla?
Mul kodanikuna puudub usaldus sinna ette rajatava tööstuse vastu. Minu arusaamasid mööda jooksevad vana prügila nõrgvee kraavid sinna krundile. Mis juhtub siis, kui mõni kopamees vales kohas lööb kopa maasse ja arvab, et pinnareljeef, ning see „hauarahu“ saab seal vanal prügilal rikutud? Hetkel ei räägi ükski planeeringudokument endisest prügilast kui naabrist.
Tupiku prügila peal ja ümber on ilus puhkeala, mida ei kaitse euronormid ega ilmselt kellegi südametunnistus. See on rajatud vabatahtlike tuhandete töötundidega ja on kohalikele armastatud ala. Ka Järvakandi alevi üldplaneeringu järgi peaks puhke- ja virgestusmaa seal olema.
Minu soov on vallavolikogule, et enne kui otsustate muuta selle maa-ala sihtotstarvet, laseme teha keskkonnamõju hindamist. Kust puhuvad valdavalt tuuled, millist mõju avaldavad juba olemasolevad tehased alevile ja mis saab siis, kui sellele maa-alale tekkib neid veel paar tükki!
Tõsine hirm on, et varsti kõnnime meie ilusal kergteel ning alevi vahel vati-marlimaskiga, sest juba praegu matab nn killutehase korstnast väljuv õhk hinge (muidugi olenevalt tuule suunast).
Kes aitab, et jääks alles meie roheline ala?

Jäta kommentaar

avatar