-0.1 C
Rapla
Laupäev, 20 apr. 2024
ArtikkelJõulukaunistused marsruudil Orgita - maailm

Jõulukaunistused marsruudil Orgita – maailm

Mariliis Vest

Et jõulud on kohe-kohe ukse taga, ei üllata enam kedagi. Eheda tõestuse saab nii poelettidelt kui ka tänavatel. Omaette jõulutunde saime meie aga Märjamaa vallas Orgital, kus ühest pealtnäha tavalisest tootmishoonest väljuvad hiiglaslikud jõulukaunistused.

Igast nurgast võis leida midagi säravat. Kuldsed karrad paistsid juba kaugelt silma.

Jõudes Adam Decolighti ettevõtte hoovile, võib esmamuljena tunduda, et tegemist on täiesti tavalise tööstushoonega. Sisse astudes aga pilt muutub – silmad löövad särama ja näpud hakkavad sügelema. Igas nurgas särab miskit: kuldsed karrad, säravad tulukesed, jõulukuulid ja valmis saanud jõulupuu. Loomulikult ei puudu ka inimesed, keda on kolmekümne ringis. Puuduvad vaid päkapikumütsid, siis võiks neid kindlasti päkapikkudeks nimetada.
Saame tuttavaks maja peremehe Eke Kikutiga, kes on töötanud Märjamaal kolm ja pool aastat. Põgusalt tutvustab ta meile ettevõtte sisu, ruume ja tooteid. Lühidalt kokku võttes saab kõige paremini firma tegutsemisalast aimu linnatänavate jõulurüüst: seda nii Eestimaa pinnal kui ka kaugemal. Nimelt tulevad just Märjamaal asuvast tootmishoonest välja need hiiglasuured jõulukaunistused, mida näeme tänavatel postide küljes, keskväljakutel ja paljudes teistes paikades.

Aire (vasakul) on tööga vägagi rahul – seltskond on mõnus ja tööatmosfäär hea.

Kui küsin Ekelt, kuhu nende toodang läheb, ütleb ta muheledes: „Igale poole.“ Info saamiseks pean natuke rohkem vaeva nägema, aga saan teada, et nende tehtud töid võib kohata Eestis: Tallinnas, Viljandis, Türil, Märjamaal ja mitmetes muudes paikades. Vallutatud on ka maailma eri paigad nagu London, Riia, Vilnius, Kaunas, Dubai, USA, Tšiili, Hiina ja nii edasi. Loetelu oleks väga pikk.
Kui küsin, mis kujundeid nad täpsemalt teevad, saan taas muheda näoga vastuse „Igasuguseid.“ Tegelikult on klientidel võimalik valida tooteid kataloogist, kuid enamasti tulevad inimesed nende juurde oma mõtete ja soovidega. Seega on kõige populaarsemat toodet Eke sõnul raske välja tuua. Maitsed on mehe sõnul riigiti väga erinevad. Näiteks soovivad põhjanaabrid Soomest üldiselt sooja valget, eestlased on oma soovidelt tagasihoidlikumad. Sakslased soovivad aga näha võimalikult palju sädelevat ja vilkuvat. Võib öelda, et igal riigil on oma arusaam, milline võiks ühe jõulutänava rüü olla.
Ideedest on aga Eke sõnul võimalik realiseerida peaaegu kõiki. Kujunditest on läbi käinud pallid, tähed, kuusepuud, põhjapõdrad, lumememmed, purskkaevud jpm. Tehtud tööde loetelu on pikk – mida iganes ühe inimese kujutlusvõime suudab välja mõelda.

Tellida on võimalik erinevaid kujundeid: alustades pallidest, lõpetades põhjapõtrade ja karudega. Jõulukaunistused MGM Macau interjööris Hiinas. Foto: adam.rr

Hooaeg algab septembris

Jõuluehete valmistamise hooaeg algab Märjamaal suurema hooga septembris ning lõppeb jõulude tulekuga. Iga päevaga alates sügiskuu algusest muutuvad tööpäevad kiiremaks ja pikemaks. Meie sattusime tootmisse just kõige ägedamal nädalal, ütles Eke. Tööd tehakse õhtutundideni ja nädalavahetuseti. Kuigi tööpäevad on tihedad, töökad ja pikad, on kogu kollektiivil kohustus teha päevas kaks 15-minutilist pausi ning pooletunnine lõuna. Sel ajal ei tohi tootmise poole peal olla kedagi. Sattusime meiegi just sel ajal ning oli näha, kuidas üks tööline utsitas teist tegema korrektselt pause.
Tööjaotuse osas ütleb maja peremees, et iga päev proovitakse leida igale töötajale erinevaid töid. Seda selleks, et ühest ja samast tegevusest ära ei väsiks. Kes siis sellises ettevõttes töötavad? Ikka inimesed Raplamaalt, kuid sel aastal on appi kutsutud ka renditööjõudu. Hooajatöölisi on hetkel kolmekümne ringis, kuid aasta ringi töötab ettevõttes 3-4 korda vähem töölisi. Paljuski tegeletakse siis toodete parendamisega. Näitena räägib Eke, et jõulukaunistusi renditakse omavalitsustele või linnadele teatud ajaks ning Märjamaal tehakse need valmis, pannakse sobivasse kohta üles ning jaanuari keskel või lõpus võetakse taas alla, parandatakse ja parendatakse ning pannakse siis uuesti üles.
Kui palju valmis tooteid majast päeva jooksul välja läheb, seda ei oska Eke täpselt öelda, kuid arvab, et kuskil sadakond ikka. Selle alla kuuluvad ka tavalised jõulutuled, mis tähendab, et paljuski jõuavad nendeni pakendatud jõulutuled, mis saadetakse samamoodi kohe kuhugi edasi. Ehk siis neist ei voolita ega ehitata midagi.
Konkurentsi Eestis neile Eke sõnul ei ole, mujal maailmas küll. Nagu ka muudes valdkondades, käib hangete korraldamine ning klientidel on võimalus võtta pakkumisi erinevatelt tootjatelt. Aastatega on mehe sõnul kindlasti kliente ja riike aina juurde tulnud, kes just nende käest oma jõuluehteid tellivad. Ettevõtte müügipool asub Tallinnas ning kontorid on ka Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Norras ja Ukrainas.
Kui neid hiiglaslikke, mitme meetri kõrguseid ja laiuseid esemeid vaadata, võib ette kujutada, et neid paneb kokku mõni tark masin. Tegelikult on täpselt vastupidi. Sattusin oma loo tegemisel metallipoolele, kus kaks meest olid valmis minuga vestlema. Piisavalt häbelikuna oma nimesid nad avaldada ei soovinud, kuid see selleks, jutule saime sellegipoolest.

Kõik on käsitöö, ka metallitöö

Parasjagu paistis meie ees üks purskkaevu toorik. Olgu öeldud, et kogu metall tuleb Euroopast, muu toormaterjal Hiinast. Suurim samasugune purskkaev on meeste sõnul olnud 5,5 meetri kõrgune. Kõrguse poolest on aga kõige-kõigem olnud Londoni puu, mis ulatus 12 meetrini.
Mehed kinnitavad, et peaaegu kõiki töid on võimalik realiseerida. Seda nii kaua, kuni neil kätes jõudu jagub, sest lisaks teistele töödele, mis tehakse käsitsi, väänatakse ka metalli toore jõuga. Masinaid neil selleks ei ole. Kuus aastat ettevõttes töötanud metallitööline mäletab vaid ühte juhust selle aja jooksul, kui tal ei olnud võimalik tööd realiseerida, sest jõud ei oleks peale hakanud.
Eke ütleb, et täielikult masinate peale ei olekski mõtet tootmist viia, sest kogu töö on visuaalipõhine. Põhimõtteliselt tähendab see seda, et inimene peab ise tunnetama, nägema ja vaatama, et valmistoode saaks võimalikult ilus. Küsin maja peremehelt, kas ta mingit toodet ka eriliselt esile tõstab. Ta näitab mulle suurte lumememmede ja karude pilte. Lõpetuseks esitan Ekele tähtsa küsimuse – kas kõik tooted saavad jõuluks valmis? „Muidugi saavad,“ ütles ta, taas kord muheledes.
Kuidas me üldse Märjamaalt sellise ettevõtte leidsime? Kui nüüd ausalt öelda, siis töötab seal hooajaliselt minu ema Aire Habo. Ei saanud kasutamata jätta võimalust temaga vestelda ja küsida, kuidas talle seal meeldib. Aire on tööga vägagi rahul – seltskond on mõnus ja tööatmosfäär hea. Säärane nokitsemine ja käsitöö talle sobib ning ta tunneb mõneti lausa kurbust, et varsti on hooaeg läbi ja peab argipäeva naasma.
Ettevõtte kontoripoolel saan vestelda Martin Makarevitšiga, kes teab rääkida ettevõtte ajaloost. Jõuludekoratsioonide tootmisega alustati 1999. aastal. Huvitav on fakt, et just nemad olid need, kes 90-ndatel tõid Eestisse kolmnurksed küünlad, mida siiani aknalaudadele pannakse. Usun, et väga paljudele tuleb pilt ette, millest jutt. „See oli kerge hasart lugeda, mitu akent on sellised, kus neid küünlaid ei ole,“ ütles Makarevitš naljatades.
Just nende küünalde maaletulekuga sai kõik alguse. Kuna Eestis puudus tol ajal komme tänavaid kaunistada, oli mehe sõnul loomulik jätk siseneda professionaalselt turule ning esimesed julged tänavad Tallinnas ja mõned väiksemad kohad Eestis saidki 1999. aastal jõulurüüsse.
Makarevitš räägib, et Märjamaa tootmishoone on neil ainus, kuigi kontoreid on mitu. Üleüldse on nad kõige suuremad tootjad põhjamaades. Vahel on neile abiks aga partnerid üle kogu maailma. Näiteks kui tuleb mõnest kaugemast maailma paigast tellimus, mida on kohe ja kiirelt vaja, aitavad neid Hiina partnerid, sest vastasel juhul ei jõuaks valmistoode nii kiirelt Eestist sihtpunkti. Üldjuhul tulevad siiski valmistooted välja just Orgita hoonest ning liiguvad näiteks marsruudil Orgita – Florida. Praeguses tootmishoones tegutses varem puiduäri ning nende lõpetamisel alustasid Adam Decolighti inimesed oma tööd.
Makarevitš toob välja ühe nende jaoks olulise messi, mis toimub Frankfurdis. „See on hästi suur ettevõtmine, et sinna minna, kuna meie tegevus nõuab ilu ja uhket väljapanekut. Meil on ca 200 ruutmeetrit boksipinda ning oleme kõrvuti maailma suurimate ettevõtetega. Alla me neile aga oma boksiga ei jää,“ ütleb ta.
Eriliste projektidena toob mees välja Tallinnas Vabaduse väljakul olevad postid, mis on püstitatud EV100 tähistamiseks ning kus on võimalik kuvada erinevaid lippe külaliste saabumisel. Eesti Rahva Muuseumi ehitusel löödi samuti kaasa ning Hiltoni hotelli tubade valgustus on samuti nende ettevõtte tehtud. Jõuluprojektidest tõstab ta esile Londoni südalinna ning Hiinat, kuhu tuuakse ühe sealse hotelli sisehoovi bussidega turiste vaatama jõulukaunistusi. Just eelmisel aastal tegid nemad sinna kaunistused.
Arenduste poolelt on ettevõte EAS-i toel sisenenud arendusprogrammi, kus on fookuses metallraamid ja painutustööd. Nimelt otsitakse võimalusi osa metallitöid automatiseerida. „See on kolme lähiaasta suur plaan arendada metallipoole tööd ja automatiseeritust,“ ütleb Makarevitš. Osaliselt mõeldakse automaatikale ka tulede poole peal. Mehe sõnul on aga tegemist pika protsessi ning arendusega.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare