0.5 C
Rapla
Neljapäev, 18 apr. 2024
RSKohila gümnaasiumis avati loodusainete labor

Kohila gümnaasiumis avati loodusainete labor

Helerin Väronen

Eelmisel neljapäeval, 5. detsembril Kohila gümnaasiumis avatud loodusainete labor on esimene omalaadne, mis Rapla maakonnas valminud.

Projektiga alustati aastal 2017, kui kooli eelmise direktori Neeme Lumi ja arendusjuhi Janika Volga eestvedamisel taotleti SA Innove meetmest “Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt (Klass+)” esimesest taotlusvoorust toetust õpilastele moodsa loodusteaduste labori loomiseks. Meetme üks tingimusi oli koostöö erinevate piirkondade koolide vahel. Oma nõusoleku projektis osalemiseks andsid viis partnerkooli: Hagudi põhikool, Juuru Eduard Vilde kool ja Kaiu põhikool Rapla vallast, Kehtna põhikool Kehtna vallast ja Kurtna kool Saku vallast.
Kohila gümnaasium on neile usalduse eest tänulik, ütles kooli direktor Kirsti Solvak.
Labori planeerimise käigus selgus, et Euroopa Sotsiaalfondi toest jääb siiski väheseks. Kuid Kohila vald lisas omaltpoolt 50 000 eurot, et labor kindlasti valmis saaks. Labori kogumaksumuseks kujunes 288 000 eurot. Ehitas Vesiroos OÜ ning vahendid tarnis Total Eesti OÜ.
Järgmise kolme aasta jooksul kasutavad 24 kohaga laborit enamasti Kohila gümnaasiumi ja partnerkoolide õpilased alates 7. klassist. Janika Volga sõnas, et igale klassile on mõeldud neli laboripäeva õppeaasta jooksul. Need päevad saavad olema pikad, kuid kindlasti huvitavad. Lisaks labori külastusele saavad õpilased aja ja huvi olemasolul tutvuda kõrvalruumides tegutseva Kohila keskkonnahariduskeskusega. Kui laboris vähegi vaba aega on, soovib kool laboris läbi viia teadushuvihariduse tunde.
Projekti käigus koostati laboratoorsete tööde juhendid, mille peateema on keskkond ja jätkusuutlik areng. Kõikides juhendites on käsitletud energia muundumist looduses.
“Keskkond on lai mõiste, hõlmates mitte ainult looduskeskkonda, vaid ka elukeskkonda, millega kaasnevad igasugused protsessid. See on tegelikult üks päris suur uuendus, sest sellises võtmes ei ole neid laboratoorseid töid varem üldhariduskoolides tehtud. Kõik laboratoorsed tööd on tehtud nii, et need lõimivad vähemalt kahte, kui mitte kõiki loodusaineid, pluss funktsionaalset lugemisoskust, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite kasutamise oskust ja matemaatikat. Tegemist on väga mahukate töödega ja õpetajate panus siin on hästi suur.
PISA tulemuste valguses tuleb kindlasti tunnustada õpetajaid, kes suudavad selliseid õppevahendeid luua. Üks on füüsiline vahend ja teine on tegelikult see juhend, kuidas jõuda õpitulemuseni neid vahendeid kasutades. Üks kolmandik projektist ootab meid veel ees, nüüd algab tööjuhendite lihvimine ja õpilastega läbitegemine,“ sõnas Kirsti Solvak. Projekti tulemusena valmivadki õppematerjalid, mida saavad ka teised koolid ja õpetajad oma töös kasutada.
Kui rääkida sellest, mis laboris on olemas, siis on seal peaaegu kõik riikliku õppekava õpitulemuste saavutamiseks vajalikud õppevahendid. Näiteks moodsad elektriõpetuse komplektid, vesinikauto mudel koos vesiniku tootmise seadmega, reovee ja joogivee puhastuskomplektid, kiirenduse, valgustugevuse, radioaktiivsuse ja ultraviolettkiirguse andurid ning polarisatsioonmikroskoop, millega saab vaadata, milline näeb kivim seestpoolt välja, ja palju muud. Laboris töötab laborant, kes toetab õpetajat laboripäeva ettevalmistamisel.
Projektiga on järgmised kolm aastat tagatud teiste koolide transport looduslaborisse ja tagasi. Kuidas koostöö pärast projekti lõppemist toimub, näitab aeg.
Praegu on labori ajad broneeritud maksimaalselt, nii et uusi koole kaasata saaks vaid siis, kui mõni praegustest koolidest projektipartnerina loobub.
Labori avamisel sõnas endine vallavanem, Riigikogu liige Heiki Hepner, et looduslabori valmimine on vaieldamatult oluline nii Raplamaal kui ka kogu Eesti hariduselus, kuna suurendab meie koolinoorte tarkust ja konkurentsivõimet ning oskust looduse ja loodusvaradega oskuslikult ümber käia.
Neeme Lumi, kes nüüd õpetab Tallinna Ülikoolis tulevasi loodus­ainete õpetajaid, sõnas, et selle labori valmimine loob uue taseme loodusainete õpetamises. See on ka suur pluss kooli kuvandi loomisel. Kohila gümnaasium koostöös omavalitsusega võib tõesti selle üle uhke olla, mis nad on saavutanud.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare