Hanno Talving esitles raamatut kõrtsidest

0
Hanno Talving raamatuesitlusel. Foto: Aare Hindremäe

Age Tekku

6. veebruaril käis Rapla keskraamatukogus oma uut raamatut „Eesti kõrtsid“ esitlemas Hanno Talving. Autor töötab Eesti Vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskuses teadurina ja on varem välja andnud samas sarjas raamatud „Eesti koolimajad“, „Eesti tuulikud“ ja „Eesti vallamajad“. Viimaste kohta kogunes nii palju materjali, et sai lisaks koostada veel „Eesti vallamajade ajaloo teatmiku“. Lisaks on Hanno Talving kirjutanud mõned peatükid raamatutesse „Lau küla lood“ ja „Ingliste sõnas ja pildis“.
Neljapäevasel esitlusel andis autor põhjaliku ülevaate kõrtside tegutsemisest Eesti aladel. Peamiselt kuulusid kõrtsid mõisatele ja kõrtsmikud pidid mõisatele maksma renti igal aastal kindla summa. Kõrtsid tekkisid kohtadesse, kus liikus palju inimesi – sildade ja kirikute juurde, suurte teede äärde, linnadest lõbusõidu kaugusele.
Kõrtside põhiülesanne oli kangema joogikraami müümine, aga lisaks sellele pakuti veel mitmeid teenuseid: majutust, toitlustust, seltskondlikke ja harivaid üritusi, hobused said puhata jm. Näiteks selgus tore fakt, et Alu mõisa kõrtsis Raplas (silla juures, umbes praeguse SEB panga hoone kohal) pakuti 1914.-1928. a võimalust mängida keeglit.
Kõrtsid kui sellised hakkasid hääbuma 1900. aastal, kui võeti vastu riigi viinamonopoli seadus ja alkoholi hakati müüma spetsiaalsetes kauplustes.
Hanno Talvingu sõnul on sellise raamatu koostamine mitmeaastane protsess, mis nõuab tohutult materjali otsimist. Seekord oli eriti raske fotodega ja näiteks ühtegi korralikku kõrtsi sisevaate fotot ei õnnestunudki saada. Siiski on tore, et üks huvitav osa Eesti arhitektuurist on läbi uuritud ja huvilistele kättesaadavaks tehtud. Autorit olid tulnud tervitama ja toetama päris mitmed klassikaaslased Juuru keskkooli päevilt.