Helerin Väronen
Kuni veebruari lõpuni on Järvakandi aleviraamatukogus külastajatele vaatamiseks Anne Ummalase varasalvest pärit pesuesemete näitus “Kleidialune ilu”.
Täpset arvu, kui palju esemeid seekordsel näitusel on, ei oska Anne öelda. Vaatamiseks on väljas kogu väärikamad esemed, näiteks üks vanimaid asju, alussärk 20. sajandi algusest, mis on õmmeldud üsna koredast kodusest linasest kangast ja kaunistatud heegelpitsiga. Selle eeskujul on muide õmmeldud Valtu naisrühma rahvarõivakomplekti alussärgid. Näha saab ka mõningaid pesukomplekte ja pesutükke 1920-ndatest ning aluspükse 1930-ndatest. Mõned esemed on ka nõukogudeajast.
Vanimatest esemetest on näitusel üks esimesi aluspükste mudeleid, millel on jalgevaheõmblus lahtine. Haruldaseks peab Anne veel üht roosat Rootsist pärit body-pükssärki, millel on ka seelikuosa. Tähelepanuväärne on särgi ja aluspükste komplekt, mis on pärit 1920-ndatest Põrsaku külast ja on kaunistatud pitsiga, mis on heegeldatud saalomoni sõlme tehnikas.
Hiljuti oli Anne pesunäitus üleval Kehtna raamatukogus, nii et sealne rahvas on kõiki sel näitusel olevaid esemeid juba näinud. Kuid võrreldes varasemate näitustega on kogusse lisandunud Lipa küla taluperenaise valmistatud roosad rinnahoidjad ja uus on ka Rootsist pärit body, mis kaltsukast leituna vajas küll palju pesemist ja kasimist.
Huvitavatest lugudest, mis esemete taga, rääkis Anne, et ühed hästi laiad aluspüksid ostis ta osta.ee oksjonilt ning kui ta paki kätte sai, oli seal lisaks pükstele kollase lillega kaart, millele kirjutatud “Tervitustega Dmitri”. Seda kaarti hoiab Anne senini alles. Enamik esemeid on aga Anneni jõudnud kauge kaarega, nii et põnevaid lugusid pesu ajaloost teada ei ole.
Täpset põhjust või hetke, millal pesukogumise huvi Annel alguse sai, ta välja tuua ei oska. Kuid juba käsitööõpetajana töötades oli moeajalugu talle südamelähedane teema ja sellelt pinnalt läks uurimishuvi aina sügavamaks, jõudes ka pesuni. Anne meenutab, et alguses leidis ta ilusaid pitsilisi alussärke, millest ühte on ta ka ise kaapotkleidi all kandnud.
Enamik pesust jõuab Anneni taaskasutuspoodidest, vintage poodidest ja osta.ee kaudu. Just seetõttu ei tea müüjad enamasti ka pesu konkreetset päritolu. Anne arvates on aga huvitav see, kuidas just osta.ee lehel on näha, et on teisigi samasuguseid kogujaid ja konkurente. Vanema aja pesu aga liigub turul järjest vähem. Osa esemeid on Anneni jõudnud tuttavate kaudu, kes on talle annetanud kodudes leiduvat pesu.
„Ma alati ütlen, et vanade asjade koht on muidugi pere keskel, aga kui teil ei ole selle eseme vaatamiseks ja ootamiseks enam huvilisi, siis enne kui ta hooletult ära viskate, kinkige mulle või kuhugi muuseumisse,“ sõnas Anne Ummalas.
Praegusel näitusel ei ole küll kõiki Anne kogus olevaid pesutükke. Oma kogu hoiab ta nii-öelda magamistoa muuseumis. Seinakapi ülemistel riiulitel on Annel teemade järgi karpides ja siidpaberisse mähituna pesu, tikitud linad, linikud, pitsid ning samuti saanitekid, käärid ja muud käsitöö ja naise eluga seotud esemed.
