Lisaleht Rohelised Sõnumid: Raplamaal alustas tegevust looduskaitseühing

0
Foto: Siim Solman

Ester Kangur

Laupäeval, 8. veebruaril toimus Rapla kultuurikeskuses metsakoosolek, kus asutati Raplamaa Loodushoiu MTÜ. Arutelule olid kohale tulnud mitme Rapla valla inimesed, kes tunnevad sügavat muret kodumetsades toimuva raietegevuse pärast. Samuti jagasid looduskaitsealaseid teadmisi ja kogemusi MTÜ Eesti Metsa Abiks ning MTÜ Roheline Läänemaa.

Rapla koosoleku korraldaja ja looduskaitseühingu loomise initsiaator on noor Märjamaa naine Mari Laanesaar, kes hindab praegu looduses toimuvat järgmiselt: „Mind ajendas tegutsema Märjamaa lauluväljaku taguse metsa plaanitav lageraie, samuti tekitavad muret RMK poolt juba teostatud lageraied Märjamaa lähiümbruses. Saan aru, et kohaliku elanikuna on minu kohus kaasa rääkida looduse ja liigirikkuse säilitamisel oma kodukohas, sest olgem ausad, pisar tuleb silma, kui lähed metsa, aga ei tunne seda kohta enam ära, sest kõik on lage. Leian, et meie kõigi kohus on tagada puutumata looduse säilimine järgmistele põlvedele.“
Kuna nüüdseks on Riigimetsa Majandamise Keskuse teostatavad lageraied jõudnud juba kogukondliku väärtusega metsadesse, asulatesse ja looduskaitsealadele, on viimasel ajal inimesed kogu Eestis aktiviseerunud. Moodustatud on looduskaitseühinguid ja seltsinguid nagu Ohtu Loodusselts, Lohusalu Poolsaare Loodusselts, Kose Valla Loodusselts. Näiteks tõmmati kohalike inimeste nõudmisel raietegevuse osas pidurit Narva-Jõesuus ja Haapsalus, kus kehtib nüüd kolmeaastane moratoorium, Viimsis on see läbirääkimiste järgus. Eelmisel kuul Kosel toimunud RMK korraldatud metsakoosolekul oli kohalik kogukond jõuliselt plaanitava lageraie vastu ja seni metsalangetustöödega alustatud ei ole.
Ka Rapla ühingu loomise põhieesmärk on hoida silm peal maakonna keskkonnaalastel tegevustel, saavutada kohalike inimeste kaasamine otsustusprotsessidesse, teha koostööd omavalitsustega, pakkuda välja loodust säästvaid lahendusi, kaitsta liigirikkust, jälgida metsamajandustegevust vääriselupaikades ja looduslikes pühapaikades.
Millised võiksid olla reaalsed sammud? Siinkohal võib välja tuua Keskkonnaameti väljaantavate metsateatiste vaidlustamise. Näiteks vaidlustas Eesti Metsa Abiks paar päeva tagasi RMK lageraieteatise Oidsipalu metsise püsielupaigas Põlvamaal. Käesoleva aasta jooksul on Keskkonnaamet väljastanud sealses metsise püsielupaigas RMK-le juba vähemalt kaks lageraieteatist – need aga pole ainsad metsise elupaigad, mida RMK hetkel raiub või raiuda plaanib. Nimelt soovib EMA lähipäevil avalikustada Rapla maakonnas Kehtna vallas asuva metsise püsielupaiga raieteatise.
Nagu Eesti Ornitoloogiaühingu kodulehelt võib lugeda, on metsis väheneva arvukusega liigina arvatud Eesti kaitstavate liikide II kaitsekategooriasse ja punase nimestiku ohualtide liikide kategooriasse. Pole kahtlustki, et lageraied aitavad jõudsalt kaasa metsise arvukuse veelgi kiiremale kahanemisele.
Rahvast tuleb sellistest loodust kahjustavatest otsustest teavitada, rahva hääl ei saa jääda hüüdja hääleks kõrbes. Kodanikuliikumises osalemine või looduskaitseühingusse kuulumine võimaldab end keskkonnasäästlike lahenduste saavutamisel paremini maksma panna.
Eesti võiks eeskuju võtta Norrast, kus äsja jõustus seadus, mis keelab esimese riigina maailmas metsa raadamise, samuti on Norral laialdane tegevusplaan liikide mitmekesisuse kaitseks.
Suurte otsuste taga on aga väikesed otsused. Äsja loodud ühinguga on oodatud liituma kõik, kes väärtustavad Rapla maakonna looduskeskkonda ja soovivad panustada selle säilitamisse, hoidmisse ja kaitsmisse.