Teadaolevalt ei ole Eestis koroonaviiruse nakkusohtu

0
Koroonaviirus.

Stina Andok

Täna kell 11 andsid terviseameti peadirektor Merike Jürilo, terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai ja sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppel pressikonverentsil ülevaate esimesest koroonaviiruse juhtumist Eestis.

Jürilo ütles taas, et täna öösel leidis kinnitust esimene positiivne koroonaviiruse juhtum Eestis, kuid tõdes, et tegemist on nn sissetoodud juhtumiga ehk nakatumine ei toimunud Eesti pinnal. Jürilo sõnul nakatus isik tõenäoliselt Iraanis, kus ta viibis pikemal töövisiidil. Nakatunud kodanik tegutses terviseameti peadirektori sõnul täpselt juhistele vastavalt ning võttis ühendust 112-ga, ta isoleeriti kohe. Haiglas võeti vastavad proovid ning öösel saabusid tulemused. Hommikul võeti Jürilo sõnul ühendust bussifirmaga, tuvastati reisijad ning võeti nendega ühendust.

Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai tegi ülevaate viiruse leviku praegusest seisust ning tõi välja, et maailmas kokku on tuvastatud eilse seisuga 81 000 haigusjuhtu, millest ligikaudu 2760 on lõppenud surmaga. Seni on põhiline levikupiirkond olnud Hiina, kuid numbrites on näha seal leviku langust. Suuremalt on haigus uuesti levima hakanud Itaalias, kus on eilse päeva seisuga tuvastatud 322 haigusjuhtu ning 11 on lõppenud surmaga. Kadai tõdes, et haigus on saanud Itaalias varjatud kujul mõnda aega levida, sest selline olukord ei teki üle öö. Lisaks ütles ta, et üksikuid haigusjuhtusid on tuvastatud nüüdseks ka Itaalia naaberriikides. Kadai sõnul on kõige tähtsam haigusjuhud tuvastada, haigestunud inimesed isoleerida ja kontaktsed inimesed tuvastada, et neid jälgida ja juhendada.

Viiruse osas on mõned küsimused veel tänaseni vastuseta, ütles Kadai. Teatakse, et tegemist on uue koroonaviiruse nakkusega, mis on geneetiliselt sarnane SARS-i viirusega, mis levis 2012. aastal. Viiruse peamine levikutee on piisknakkus, mis tähendab, et kui haigestunud inimene köhib või aevastab, satub viirus süljepiiskadega terve inimese hingamisteedesse ja siseneb hingamisteede rakkudesse, kus ta saab paljuneda.

„Me teame, et koroonaviirused ei ole üldiselt pikalt vastupidavad,” oli Kadai lootusrikas. Viirus ei saa paljuneda keskkonnas, ta sõltub peremeesorganismist. Kuigi midagi väga üllatavat ei ole viiruse kohta selgunud, vajab ta siiski tervishoiu mõttes tähelepanu. Täpselt veel ei teata, milline on selle viiruse võimekus veel laiemalt levida ja mis sellest edasi saab. Kadai sõnul on kaks võimalust, kas ta muutub tänase gripi sarnaseks, hooajaliseks või kaob nagu SARS.

Jürilo sõnul eriolukorra kehtestamiseks põhjust ei ole. Ta nentis, et saaks kaaluda teatud ürituste ärajätmist, kuid eriolukorra väljakuulutamist see siiski ei nõua. Eriolukord oleks vajalik, kui meie tervisesüsteem ei tuleks olukorraga enam toime. Kadai selgitas, et täna oleme faasis, kus haigus Eestis kohapeal ei levi ja et seda levikut tõkestada, püütakse haigusjuhtumit kiiresti tuvastada ja haigestunud inimesed eraldada. Kui aga juhtub, et Eestis levimist ei õnnestu vältida, käivitub teine strateegia, mis sarnaneb tavapärase gripi käsitlemisega. Need, kes vajavad haiglaravi, lähevad haiglasse, ja kergemad haigusjuhud jäävad kodusele ravile. Kadai rõhutas, et täna teadaolevalt koroonaviiruse nakkusohtu Eestis ei ole.

Tänase päeva jooksul edastatakse täpsemad juhised, kuidas soovitab terviseamet käituda näiteks rahvusvaheliste võistluste korraldamisel, kui võistkonnad saabuvad riskipiirkondadest, või kuidas peaksid käituma koolid, kui lapsed saabuvad riskipiirkondadest puhkusereisidelt. Üldine soovitus on riskipiirkonnast saabudes jääda koju ja jälgida oma tervist. Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppeli sõnul on täna perearstidel juba võimalus väljastada töövõimetuslehti inimestele, kes on viibinud riskipiirkonnas ja puutunud kokku võimalike viirusekandjatega.

Jäta kommentaar

avatar