Kohila gümnaasiumi õpilasfirma Puit-Est käis Austrias õpilasfirmade laadal

0
Vasakult: tootmisjuht Mihkel Juhkam, raamatupidaja Rene Rebbase, tegevjuht Kärolin Heinmäe ja juhendaja Margot Sarv. Foto: erakogu

Anu Kaar, RAEK-i noorte ettevõtlikkuse koordinaator

Üle pika aja oli sel aastal taas võimalik saata üks maakonna õpilasfirma rahvusvahelisele õpilasfirmade laadale kogemust saama, sel korral mindi Austriasse.

“Õpilasfirma toodab taaskasutatud puidust dekoratiivlampe,” sõnas õpilasfirma tegevjuht Kärolin Heinmäe. “Oma tegevusega alustasime 2019. aasta septembris. Kuni tänase päevani oleme osalenud neljal õpilasfirmade laadal ning mitmel käsitöölaadal. Müüdud on nüüdseks üle 20 lambi. Õpilasfirmade laatadel oleme võitnud mitmeid auhindu, näiteks “Pärnu Keskuse eripreemia”, “Parim disain ja laua kujundus” ja “Parim müügistrateegia ja müügitöö”.
Jaanuaris sai õpilasfirma teada, et neid on ainukesena Eestist valitud 6.-8. märtsil toimuvale rahvusvahelisele õpilasfirmade laadale Viinis, kus peale Eesti ja Austria osalesid ka Saksamaa, Tšehhi, Belgia, Norra ning Venemaa õpilasfirmad.
Reisi kommenteeris Kärolin Heinmäe nii: “5. märtsil lendasime oma tiimi, juhendaja Margot Sarve ja Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse esindaja Anu Kaarega Austria poole. 6. märtsil toimusid meil töötoad, kus meist igaüks sai midagi uut teada ning luua sõprussuhteid teiste õpilasfirmade liikmetega.
Juba 7. märtsil oli Wien Mitte ostukeskuses õpilasfirmade laat. Iga õpilasfirma pidi esitama müügikõne oma tootest, kas inglise või saksa keeles. Meie jäime oma kõnega rahule. Algul tundus meie kõigi jaoks pitch võõras keeles väga hirmus, kuid pärast esinemist oli meil kõigil naeratus suul. Lisaks minule on firma liikmed veel Mihkel Juhkam ja Rene Rebbase. Nagu ka Eesti õpilasfirmade laatadel, jagati Austria laadal eripreemiaid. Kahjuks meie tiim ühtegi eripreemiat ei võitnud, kuid igaüks meist võitis uue kogemuse.”
Kärolini sõnul märkasid nad mitmeid erinevusi Eesti ja Austria õpilasfirmade vahel. “Suurim erinevus on see, et Eestis on maksimaalne liikmete arv 4 ja miinimum 3, aga Austrias on miinimum liikmete arv 5 ning maksimaalset arvu ei olegi. Isegi terve klass võib olla üks firma. Meie jaoks tundus see väga arusaamatu, kuidas nendel on siis töö ära jaotatud. Eestis on kombeks öelda, et vähem on rohkem, aga nendel on vastupidi, rohkem on palju parem kui vähem. Seda saime näha nende väga värvilistest plakatitest ja seinakaunistustest. Kolmas erinevus, mida me märkasime, on see, et õpilasfirmade tegemine ei ole Austrias nii populaarne kui Eestis. Kui tehakse õpilasfirma, luuakse enamjaolt kas teenus või midagi, mida saab käigu pealt põske pista.”
Kärolin on tänulik, et selline võimalus õpilasfirmale avanes, sest see andis palju julgust juurde. “Meil oli võimalus kuulda ka Austria inimeste arvamusi ja soovitusi meie toote täiendamiseks, mis oli väga kasulik, kui tahame oma toodet müüa väljaspool Eestit.
Selline kogemus parandas ka meie inglise keele oskust, kuna kogu suhtlus teiste õpilasfirmade ning klientidega käis inglise keeles. Enne väljalendu pidime harjutama oma toote müüki inglise keeles, kuna seni oleme oma toodet esitlenud ainult emakeeles. Lisaks inglise keele paranemisele õppisime Austrias igaüks ka saksa keele lihtsamad väljendid pähe. See oli kogemus, mis ei lähe meil niipea meelest!”
Õpilasfirmade programm on üheaastane, mis algab sügisel ja lõpeb aruannete esitamisega kevadel. Läbi tehakse kogu ettevõtte elutsükkel alates firma loomisest kuni likvideerimiseni. Viimasel ajal on levinud ka praktika, kus tugevat ideed hakatakse ette valmistama juba aasta varem või kevadel, et siis sügisel ei peaks eeltööle aega kulutama. Sellised õpilasfirmad on märksa elujõulisemad, neil on selge edu teiste ees.
Raplamaal tegutseb sel õppeaastal 11 õpilasfirmat Kohila ja Rapla gümnaasiumis ning 3 minifirmat Rapla Vesiroosi koolis ja Rapla Kesklinna koolis. Lisainfot õpilasfirmade juhendajaks saamise kohta saab RAEK-ist. Õpilasfirmade programmi Raplamaal rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Jäta kommentaar

avatar